Nüüdisaja uus usuta usk – mindfulness, teadvelolek (1)

Neeme Raud
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Neeme Raud, Tiibeti munk Gelong Thubten ja riigikogulane Yoko Alender.
Ajakirjanik Neeme Raud, Tiibeti munk Gelong Thubten ja riigikogulane Yoko Alender. Foto: Joakim Klementi/Eesti Meedia/scanpix

Me kõik tahtsime seda kohtumist. Mina tahan kuulda, kuidas teha oma päevas lühikesi pause, mil saab end korraks välja ja siis uuesti sisselülitada, et nii oma kulgemist rahulikumaks muuta. Yoko Alender soovib emana, et tema lastel oleks koolis vaikuseminutid, mis tähelepanu ja keskendumist soodustaksid, ja riigikogulasena, et poliitikud inimeste eneseabi oluliseks peaksid. Gelong Thubten on buddistlik munk, kes on oma missiooniks võtnud religioonide välise teadveloleku õpetuse, inglise keelse sõnaga mindfulness, ja rahustava mediteerimise tutvustamise maailmas. Kokku saame pärast Thubteni work-shopi Tallinnas toimunud rahvusvahelisel enesearengukoolitusel, Mindvalley University´s.

Neeme Raud (NR): Meil kõigil on oma hommikurituaalid. Ärkame. Sööme. Peseme hambad. Te ütlete, et hommikusse peaks mahutama ka oma mõtete, pea korrastamine. Et see peaks olema sama loomulik ja harjumuspärane kui hammaste pesemine.

Gelong Thubten (GT): Minu arvates pöörame me palju tähelepanu oma kehale. Käime jõusaalis. Sööme orgaanilist toitu. Me teeme kõva tööd oma füüsilise tervise tagamiseks! Aga unustame oma teadvuse, vaimse mina. Minu arvates tuleb ka selle eest pidevalt hoolt kanda, see peaks olema 50/50 – füüsis ja vaim.

Oma vaimuga tegelemiseks vajame tehnikaid, et saada teadvus õigele lainele. Minu jaoks on see tegelikult kummaline, et oma vaimse mina pidevalt unustame. Mõnes mõttes on vaim tähtsamgi kui keha – see, mis peas toimub, kuidas end seal tunned, mida mõtled, on otsustava tähtsusega. Kuid inimestel ei ole teadmisi, kuidas selle osa eest õigesti hoolt kanda. Seepärast ongi minu arvates lausa suurepärane, et teadveloleku õpetamine, mindfulness on maailmas muutumas üha populaarsemaks.

NR: Suur küsimus paljude jaoks ongi, kuidas peatada see plaat, mis meie mõtteis tiirleb ja päeva jooksul sageli üha kiirust kogub. Kuidas leida enda sees rahu. Kuidas jõuda jälle rahulikku olekusse, mis aitab edasi kulgeda.

GT: Nii on. Inimesed tunnevad tänases maailmas üha sagedamini, et nende vaim on kontrolli alt väljunud. Nende peas ringlevad mõtted ja emotsioonid, mida nad ei soovi. Pähe kargavad, tundub et ei-tea-kust tulevad valulikud mälestused ja mure tuleviku pärast. Inimesed soovivad vahel lausa meeleheitlikult sisemist rahu. Aga siis nad arvavad, et see rahu peaks kujutama endast vaikust. Nad püüavad leida viise, kuidas oma pea välja lülitada ja tekitada «tühi» seisund. Püütakse mediteerida, et just sellise meeleseisundini jõuda. Ja ikka ei jõuata ja see tekitab frustratsiooni.

Aga nii käitudes ollakse tegelikult valel teel. Sisemine rahu ei tähenda vaikust, vaid rahu sõlmimist enda ja ümbritsevaga. Kas sind ümbritseb müra või mitte, ei saa ega tohi su seesmist rahu mõjutada. Pole vaja ajada mõtteid peast minema, vaid olla hetkes, kus olete, ja rahumeelselt nende mõtetega, mis teil on. Teadveloleku, mindfulnessi praktiseerimine kogu päeva vältel, lühikeste hetkedena, aitabki seda õppida.

Yoko Alender (YA): Kõlab lihtsalt, kuid kuidas seda siis oma elus teha – neid hetki märkida, tunnetada, ja end rahustada?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles