Tänane kuuvarjutus on selle sajandi kõige pikem varjutus, kestes tunni ja 43 minutit. Lisaks värvub kuu punaseks ning seda nähtust tuntakse nime all verekuu.
4 vandenõuteooriat ja uskumust, mis tänast verekuud saadavad
Lisaks visuaalsele vaatemängule on varjutus pakkunud palju kõne- ja mõtteainet ka erinevatele vandenõuteoreetikutele. Millised on uskumused, mis verekuud saadavad ja kas meil on põhjust muretseda?
Piibliennustus
Mõned kristlastest vandenõuteoreetikud usuvad, et verekuu on apokalüpsise märk taevast. Uskumus sai hoo sisse 2014. aastal, kui verekuuennustust levitasid pastorid Mark Blitz ja John Hagee. Nad kinnitasid, et neli järjestikust kuuvarjutust, mis sattusid juudi pühade peale ning mille vahel oli kuus täiskuud ja mitte ühtki osalist varjutust, märgib päevade lõppu. Õnneks oli selle sarja viimane varjutus 28. septembril 2015 ja me näime kõik jätkuvalt elus olevat.
Põlisameeriklaste uskumused
Põlisameeriklaste hõim nimega hupa uskus, et Kuul on 20 naist ja mitmeid lemmikloomi, kellest enamik olid lõvid ja maod. Kui Kuu ei toonud koju piisavalt sööki, siis loomad ründasid teda ja panid ta veritsema. Varjutus lõppes, kui Kuu naised tulid teda kaitsma, pühkides ära vere ja taastades tervise. Ka luisenode hõim uskus, et varjutus on märk Kuu halvast tervisest, seega oli hõimu ülesanne laulda ja skandeerida, et Kuu tervisele turgutada.
Lõuna-Ameerika rünnak
Inkad uskusid, et verekuu on märgiks, et Kuud ründab kosmiline jaaguar. Seejärel kukuvad nad Maale. Et seda ära hoida, suunasid nad oma piigid ja odad taeva poole, saates lendu ähvardusi, lisaks peksid nad koeri, et nood uluksid ja hauguksid.
Moodne müüt
Positiivse poole pealt ei pea kõik kultuurid kuuvarjutust halvaks. Togos ja Beninis elavad batammaliba inimesed usuvad, et varjutus on märgiks Kuu ja Päikese tülitsemisest. Inimeste ülesanne on tüli lahutada. Seega on see parim aeg inimestel konfliktide lahendamiseks omavahel kohtuda, erimeelsused pannakse kõrvale ning seda rahutraditsiooni peetakse aus tänapäevani, kirjutab Telegraph.