Eksperiment: milline looduslik deodorant on kõige tõhusam?

Esme Kassak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esme Kassak näitab Naine24.ee testis kõige populaarsemaks osutunud looduslikke rulldeodorante.
Esme Kassak näitab Naine24.ee testis kõige populaarsemaks osutunud looduslikke rulldeodorante. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Rindade tervise eest hoolitsemisel on üheks soovituseks kasutada rinna- ja kaenlapiirkonnas ainult selliseid kosmeetilisi tooteid, mis põhimõtteliselt võiksid olla kas või söögiks kõlbulikud. Tavapärased higipulgad sisaldavad alumiiniumi, mis blokeerib mürkide väljumist inimese kehast kaenlaaluste kaudu, suurendades rinnavähi riske. Kas looduslik deodorant aga hoiab olemise värskena?

Kahjulik alumiinium

Pärnu ökopood Mahe Mark kirjutab enda kodulehel, et enne järjekordse deodorandi ostmist tuleks hoolikalt sildilt uurida, kas see sisaldab alumiiniumi. Suurem osa kaubanduses saadaolevaid deodorante sisaldavad alumiiniumiühendeid (aluminium zirconium, aluminium chlorohydrate).

Inimese organism omastab alumiiniumiühendeid väga hästi – need läbivad kergesti rakumembraane ning kogunevad peamiselt maksa, neerudesse, ajudesse, liigestesse ja luuüdisse. Kaenlaalustes higistamise käigus mürkide väljumist blokeerides tekivad sealsetesse lümfisõlmedesse toksiinid, mis aja jooksul tekitavad mutatsioone ning võivad viia rinnavähini.

Looduskosmeetika.ee juht Helen Kaup selgitab, et lisaks looduslikele või keemilistele koostisosadele, mis imenduvad organismi, seisneb erinevus ka nende toodete toimimises. «Keemilised ained blokeerivad – rakud ei hinga enam ja ei erita ka higi –, kuid orgaanilised reguleerivad higinäärmete tööd vastavalt.»

Looduslike deodorantide test

Millised on siis need tooted, mis kaitseks korraga ebameeldiva higihaisu tekkimise eest ja oleks samas ihusõbralikud? Naine24.ee võttis testida mõned vähem või rohkem tuntud kaubamärkide looduslikud rulldeodorandid Looduskosmeetika.ee valikust, Dr Hauschkalt ning Frantsilalt, et hinnata nende tõhusust ja lõhnu.

Kuna eksperimenti alustades oli mind hoiatatud, et looduslike deodorantidega harjumine võib võtta veelgi kauem aega kui loodusliku koostisega juuksehooldusvahendite omaks võtmine – isegi kuu aega! – , siis julgen esimese toote ette võtta alles päeval, mil teen tööd kodust.

Lavera Basis Sensitive (50 ml, 8,88 eurot) on tuttavliku lõhnaga, kuna olen varasemalt lapsel üht sama märgi kreemi kasutanud. Mõne tunni möödudes higiga probleemi ei ole, aga pehme kreemjas lõhn kutsub deodranti veidi lisaks peale kandma.

Kuna suurt jooksmist sel päeval ei ole, siis ei julge lõplikku hinnangut tõhususe osas anda, ent hiljem kolleegidele nuusutada andes saab just see higipulk üllatavalt palju kiidusõnu, osutudes üheks lemmikutest. Lõhn on mahe ja neutraalne, ei hirmuta tugevate ürtidega. LEMMIK!

Dr Hauschka koolitusjuht Ave Oit märkis looduslike deodorantide kasutuselevõtuga seoses, et kui alati ei julge loota loodusliku toote tõhususe peale ja päevas on tõepoolest oodata pingelisemaid kohtumisi, siis võib vahepeal ka harjumuspärasemaid tooteid kasutada. Rahulikemal päevadel ja kodus võiks aga igal juhul eelistada loodusliku koostisega higipulka.

Järgmine päev on puhkepäev, ent ees ootab lapsega laulutunnis käimine ja üks külaskäik. Pistan peale mahedana tunduva puuviljalise lõhnaga Logona Tropic (50 ml, 8,69 eurot) deodorandi ja võtan rulliku igaks juhuks ka kaasa. Millegipärast ei ole mul sellesse mahedahõngulisse tootesse suurt usku tõhususe osas, ent võta näpust, tubli mitu tundi hiljem koju jõudes on olemine ikka värske.

Ka kolleegidelt saab Logona Tropic lühikesel tutvumisel, nuusutades ja käele määrides, kiidusõnu. Ühele kaastöötajale ei jäta see alguses suurt muljet, tundudes käel kibedana, ent pärast tuleb ja küsib ta toote nime, sest lõpuks jäi käele meeldiv aroom. Pudelikesel on ära märgitud ananassi ja papaiat, ent mõnedki leiavad ka meelõhna tundvat. Panen endale veel peale seda kõigi lemmikut ja tunnen isegi mesist hõngu. LEMMIK!

Ka pühapäev tõotab lapsega jooksmist, sest plaanis on teatris käik. Proovin esimest korda ära Miessence'i Tahitian Breeze'i (60 ml, 8,65 eurot) deodorandi, mis esimesel nuusutamisel sugugi nii kutsuv ei ole. Ometi on tegemist Looduskosmeetika.ee poolt pakutavate deodorantide hulgas enim müüdud tootega. Selle headus jõuab minuni lihtsalt aegamööda. Mõnda aega nahal olles muutub lõhn vaatamata idamaistele toonidele võrdlemisi mahedaks ning õhtul särki seljast võttes ei ole sel ebameeldivat lõhna, pigem pehmelt magusapoolne.

Lühitestis kukub tööl see toode aga täiesti läbi. Ainult üks kolleeg viiest leiab, et tegemist on meeldiva lõhnaga. Teist kolleegi tabab jällegi köhahoog. Isiklikus edetabelis pistaksin aga just selle toote kuhugi ettepoole. Seda kasutades olen isegi terve tööpäeva kontoris välja vedanud.

Jääb mulje, et kui antiperspiranti kasutades mõju võib keset päeva lihtsalt lõppeda, nii et tuleks leida võimalus enda värskendamiseks, siis looduslikud deodorandid lahtuvad kuidagi ühtasemalt, jättes sageli järele mahedamapoolse lõhnajälje. Vähemalt Miessence'i puhul see täpselt nii toimib mul.

Nädala alguses jõuavad minuni Dr Hauschka roosi- ja salveilõhnalised deodorandid (50 ml, vastavalt 13,23 eurot ja 12,72 eurot). Roos tundub äärmiselt luksuslik, seda rullikut võiks kasutada ilma muid lõhnatooteid nahale panemata. Panen poolest päevast peale, kui hakkan lastele aeda järele minema, ja naudin roosilõhnapilves hõljumist. Täielik aroomiteraapia!

Samas ühel tööpäevahommikul tunnen pärast roosirulliku kasutamist, et pole üldse selle lõhna päev. Jooksen tagasi vannituppa ning vahetan särki ja lõhna mahedama vastu.

Kolleegidest ütleb vaid üks viiest, et ei kasutaks seda kunagi, sest ei vasta tema tüübile. Ta leiab, et see deodorant võiks sobida mõnele tumedaverelisele, energilisele, veidi isegi äkilise loomuga naisterahvale, ja ilmselt mitte blondile. Samas kostub suurim üllatushüüe «Ohhoo!» just ühe blondi kaastöötaja suust. Kokkuvõttes üks kolmest toimetuse lemmikutest. OHHOO!

Biomarketis, kus Dr Hauschkat müüakse, on populaarsem toode aga salvei lõhnaga deodorant, sest olevat brändijuhi Ireen Reilandti sõnul veidi neutraalsem ja sobivat ka meestele. Oma mehe hirmutan selle lõhnaga ära ja ise ei suuda üle poole päeva seda kanda. Ka lõhnatestis kinnitatakse juba öeldut, et on roosiga võrreldes mahedam ja pakutakse, et sobib vist meestele hoopis. Ühele kolleegidest tunduvad mõlemad deodrandid liialt idamaise hõnguga.

Kõige maalähedasem ja ürtide lõhnalisem kuuest tootest on Frantsila värskendav deodorant (75 ml, 10,40 eurot) Soome päritolu maheürtidega. Nuusutades meenutab köharohtu, luues assotsiatsioone koduse apteegikapiga. Peale kandes tundus lõhn võrreldav Dr Hauschka salvei deodorandiga, nn järellõhna ei kannatanud esimese hooga ära oodata.

Sobiva toote leidmine nõuab aega

Looduslike deodorantide seast oma lemmiku leidmine nõuab aega ja kindlasti tuleb neid lõhnast paremini arusaamiseks ka nahale määrida. Mitme loodusliku deodorandi puhul on esimene lõhn isegi veidi ebameeldiv oma eheduses, hakates päriselt mängima alles nahaga kokkupuutes.

Nii nagu parfüümidega, võib ka looduslik deodorant erinevale inimesele ja tema nahale erinevalt mõjuda, seda nii lõhna kui ka jälje ja määrimise mõttes. Harjumine kui selline aga võib aega võtta. Samas pole ka tavapäraste deodorantide ja antiperspirantide seast tõeliselt hästi toimiva toote leidmine lihtne, ühele sobib üks ja teisele teine.

Uute lõhnadega katsetamine mõjub lõppkokkuvõttes ergutavalt, lisaks tekkis teatav kergustunne, mis võib-olla on lihtsalt psühholoogiline – teadmine, et täna ma ei pane endale mürgiseid aineid peale. Kiire harjumise kasuks arvan olevat aga sellegi, et viimasel ajal olen kasutanud alumiiniumivaba deodoranti Nivea Pure & Natural sarjast. Ehk tegi see ülemineku lihtsamaks?

Kui vahel tuleb valmis olla keemilistelt toodetelt looduslikele üle minnes isegi kuu ajaga arvestada, siis mõnedel juhtudel, sõltuvalt inimesest ja toodetest polegi Helen Kauba sõnul võõrutusperioodi vaja.

«Osadel toimib kohe vähemalt sama hästi kui eelnevalt keemilist kasutades ja siis annab minna vaid paremaks. Ilmselt põhjus on erinevate inimeste nahkades – osad on vastuvõtlikumad keemilistest ainetest tekkivatele probleemidele ja osad vähem. Juustega on asi ühesem, sest need ise ei koosne enam elavatest rakkudest, küll aga peanahk.»

Rinnakreem aitab väljutada mürgiseid aineid

Neile, kes ei tea, mida nad täpselt on aja jooksul kaenla- ja rinnapiirkonda määrinud, soovitab Soome päritolu loodusliku kosmeetika firma Frantsila spetsiaalset ürtidega rinnakreemi Rintavoite (30 ml, 25,70 eurot), millega masseerimine aitab kaasa selle piirkonna lümfiringe takistuseta toimisele ja sealt jääkainete väljutamisele.

Kuivõrd kreem toimib, ei oska esimesi kordi katsetades öelda. Üks kolleegidest, kellele toode suuremat huvi pakkus, leidis, et kindlasti mängib selle tõhususe juures rolli juhendis soovitatud regulaarne masseerimine. See tõesti paneb vere paremini käima ja aitab täheldada rindade muutusi. Lõhn on meeldiv.

Frantsila esindaja Eestis Malle Liik märgib, et paari korraga ei saagi kreemi tõhusust hinnata. Neil, kes on täheldanud endal suurenenud lümfisõlmi, võivad pideval kasutamisel täheldada nende väiksemaks muutumist. Kreemi mõju põhineb ürtidel, mille raskemetalle väljutav toime on laboratoorsel teel kindlaks tehtud. Frantsila on Soomes tegutsenud juba 30 aastat ning rinnakreemi on toodetud paarkümmend aastat.

Kreemil on ka aroomiteraapiline mõju ning oma koostisega, sisaldades näiteks E-vitamiini, mõjub nahale noorendavalt. «Muidugi võib rindasid määrida ka ainult päevalilleõliga (üks kreemi komponentidest - toim), ent jääkaineid väljutavat mõju sel siis pole,» kommenteeris Malle Liik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles