Taimetark soovitab. Naistepuna aitab armuasjad kindlamalt korda ajada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

TRT02: NAISTEPUNA :PANGODI, EESTI, 24JUL08 - Pildil naistepuna Pangodis. sa/Foto SILLE ANNUK POSTIMEES

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Rahva keeles tuntakse naistepuna  (Hypericum perforatum) jaanilille, luuvalurohu, neitsipuna, vereseletuserohu ja viinalillena. Praegu on käes parim aeg selle korjamiseks.

Ajalugu ja legendid

Liht-naistepuna on tuntud ravimtaim, mida juba Antiik-Kreekas oskas kasutada ka lihtrahvas. Temast on kirjutanud kõik vana aja taimravi raamatud alates Hippokratesest. Tema nimetus saksa ja inglise keeles on Johanniskraut, mida on seostatud jaanipäevaga, näiteks Soomes kutsuvad rahvaravitsejad teda jaanililleks, kuigi põhjamaades hakkab ta õitsema alles kesksuvel.

Kesk-Euroopas õitseb aga jaanipäeva paiku, mil on ka parim korjamisaeg. Usuti ju ka, et jaanipäeval korjatud taimedel olla nõiavägi sees ja ravijõud suurem. Lõuna-Eestis kutsutakse naistepuna sageli viinalilleks, teda pandi kosjaviina sisse, et viin «võimsam» ja armuasjad kindlamalt aetud saaks.

Naistepunaga kui tuntud ravimtaimega on seotud palju legende. Nii näiteks on taime nimetuse tekkimisest selline legend: kui Ristija Johannese pea toodi kandikul Herodese tütrele näitamiseks, langes maha verepisaraid, millest kasvas Johannese lill.

Usuti, et naistepuna kaitseb maja õnnetuse eest, inimesi kurja silma eest ja ajab haigest kurjad vaimud välja. Ristirüütlid kasutasid oma retkedel naistepuna haavade ravimiseks. Paracelsus soovitas taime haavade ja psüühiliste häirete ravimiseks, Culpeper aga nukrameelsuse ja meeltesegaduse vastu.

Kasvukohad ja iseloomustus

Kasvab ta niitudel, metsaservas, kraavikallastel, armastab päikesepaistet, aga õitseb ka varjus. Praegusel kuumal suvel õitseb sageli kõrvuti punega (Origanum vulgare), oregano mille tunneb ära ilusa lilla värvi ja hea lõhna järgi. Vaata ka seda artiklit.

Liht-naistepuna õied on väikesed ja ilusad, erekollased, kroonlehed teravatipulised, korrapärased. Vars on püstine, tugev, ja vart murdes ilmub kollane piisk, aga taime muljudes värvuvad käed punaseks. Vanematel taimedel vars puitub. Naistepuna on väga vastupidav, kui on näha teda kasvamas võsas või metsas, siis võib oletada, et seal oli kunagi põllu- või heinamaa.

Kaks erinevat taime

Meie maal kasvab kahte liiki naistepuna - liht- ja kandiline naistepuna. Neil on paar kindlat eristamistunnust. Kandilise naistepuna vars on selgesti neljakandiline, liht-naistepunal on aga ümar ja vaid kahe tiivulise kandiga.

Liht-naistepuna õite tupplehed üsna terava tipuga, kandilisel naistepunal aga tömbid. Liht-naistepuna õitel on tumedad ja lehtedel läbipaistvad eeterliku õli täpid, millest on ilmselt tulnud nimeosa Perforatum – perforeeritud.

Ravimtaimena on kuulsaks saanud siiski vaid liht-naistepuna, mida on varasematel aegadel peetud isegi imerohuks. Kuid tänapäeval on uurimised näidanud taimel siiski olevat palju kõrvaltoimeid, näiteks raseduse ajal tuleks olla kasutamisel pigem ettevaatlik, jälgida koguseid ja terviseseisundit.

Korjamine ja toimeainete sisaldus

Korjatakse taime ülemist osa koos lehtede ja õitega. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et neid oleks siis hea kuhugi sooja ja pimedasse riputada, või siis ürt (umbes 20 cm taimest koos õitega) laiali laotatuna tuuletõmbuses ja vilus kuivatada. Ürt sisaldab flavonoide, eeterlikku õli, 10% park- ja mõruaineid, punast vaiku, 0,1% hüperitsiini, nikotiinhapet, C-, P- ja PP-vitamiini, karoteeni, saponiine, vähesel määral koliini, fütontsiide ja muid aineid.

Naistepuna kui naisterohi

Nagu nimigi viitab, on naistepuna taim, mida kasutavad naised. Rahvapärimustest on teada, et «kui naesterahvad kahvatud, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse». On arvatud ka, et kui «naisterahvastel on «asjad kinni», siis naistepunadest tee teeb lahti». Teised on jälle seda meelt, et verejooks jääb hoopis kinni. Tänapäeval soovitame kahtluste korral minna pigem arsti juurde.

Naistepuna on depressiooni ravim ja valurohi

Sajandeid on liht-naistepuna olnud närvivalude, rahutuse, hüsteeria, neurooside ja masenduse ravim. Naistepuna tee aitab unetuse korral. Kindel on, et naistepuna tee lõõgastab ja rahustab, aitab üle saada depressioonist ja pideva väsimuse seisundist.

Apteegist saab naistepuna preparaate kui looduslikku antidepressanti, mis on kordades parem kui sünteetilised tabletid. Naistepuna aitab üle saada hirmudest, nukrameelsusest, vähendab närvilisust, tõstab meeleolu, leevendab sügismasendust, aitab nõrkuse ja anoreksia, keskendumisvõime puudumise ning menopausist tuleneva masenduse korral. Aitab ka päevarütmi segiminekust tekkinud unehäirete ja unevaeguse korral. Toimib isegi valgusteraapiliselt.

Ravib veel mitmel moel

Naistepuna aitab ka siseelundite, eriti aga seedeteede häirete korral, mõjudes rahustavalt ja lõõgastavalt. Sellega ravitakse mao- ja soolekatarri, jämesoolepõletikke, maohaavandeid.

Aitab ka peapöörituse korral, ravib lihasvalu. On hea panna haavadele, taastab kahjustatud närvikude ja ravib põletikku, suhkruhaigusest tingitud närvivalu, podagrat ja ishiast.

Ravivate omaduste poolest on ta õige taim ka paljude teiste hädade puhul, mõjub hästi hingamisteedele, leevendab igemepõletikku ja kurguvalu, teega kuristamine on hea suuõõne haavandite korral.

Kasutusviisid

Välispidiselt kasutatakse naistepuna õitsvatest võrsetest tehtud õliekstrakti, seespidiselt tinktuuri, teed ja apteegipreparaate.

Naistepunadega saab nahka parkida ning siidist, eriti aga villast riiet värvida. Naistepuna kogu maapealne osa annab erinevate ainetega koos kollase, punase või vahel peaaegu musta värvi.

Tee:

1 sl droogi valatakse üle 1 klaasi veega, keedetakse nõrgal tulel 10 minutit ja lastakse aeg-ajalt segades täiesti jahtuda, kurnatakse. Tarvitatakse 0,3 klaasi 3–5 korda päevas 20–30 minutit enne sööki depressiooni, ärevuse ning seedeelundkonna vaevuste korral.

Naistepunaõli

Naistepunaõlil on antiseptiline toime ja ta sobib hästi haavade raviks. Naistepunaõliga ravitakse nahalööbeid, päikesepõletikku, putukahammustusi, põletushaavu ja kuiva nahka. Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. Kasutatakse kompressina või siis asetatakse haigele kohale naistepunaõlis leotatud lapp. Seda on saada apteekides, kuid võib ka ise teha.

Naistepunaõli valmistamine

Selleks on vaja värskeid naistepunaõisi, kallata üle kvaliteetse oliivõliga (võib kasutada ka puhtaid õlisid) ja lasta päikeselises kohas seista. 14 päeva pärast tuleks segu läbi sõela valada. Hoida hästi suletavas pudelis ja jahedas kohas. Naistepunaõlis leotatud lapp asetada haigele kohale, protseduuri korrata mitu korda päeva jooksul.

Hoiatus!

Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.

Teatud ravimitega koos ei tohi tarvitada naistepunapreparaate. Võimendab ravimite toimet ja mõju.

Igasuguste raskemate diagnooside puhul tuleks enne naistepuna kasutamist konsulteerida arstiga.

Tagasi üles