Põhja-Eesti mõisade ja villade karged maitsed

Ele Loonde
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sagadi mõisas tegutsevad mitme muuseumi ja looduskooli kõrval hotell, hostel ja restoran.
Sagadi mõisas tegutsevad mitme muuseumi ja looduskooli kõrval hotell, hostel ja restoran. Foto: Arvet Mägi

Põhja-Eesti rannik on tihedalt kaetud väikeettevõtjatega, kes toodavad kohalikust toorainest ja rahvusköögist inspireeritud toitu. Noppisime välja mõned põnevad Põhja-Eesti toidukohad, kust tasub suvistel rännakutel läbi astuda, ja selgitasime Põhja-Eesti kohaliku toiduvõrgustiku abil, kuidas maitseb Põhja-Eesti

«Paekivi oma mineraalidega annab siinsele toidule omamoodi karge maitse,» räägib Põhja-Eesti kohaliku toiduvõrgustiku eestvedaja Eha Paas. Paekivi mõjutab mulda, jõesängide põhjas vee-elustikku ja põhjavee kaudu kõiki Põhja-Eesti taimi ja loomi.

Rannikualade paepealne õhuke mullakiht lubab siin kasvatada taimi, mis ei vaja sügavaid põlluvagusid ega pikka suve, näiteks otra ja kartulit. Üks põliseid odrast tehtud toite on karask ehk paistekakk, mida oli lihtne valmistada ja mis toitis hästi. Tänaseks on kohalikud toidutootjad arendanud iidsest traditsioonist hõrgutavaid ja õhulisi küpsetisi. Anija mõisakohviku perenaine Ülle Niinemets pakub suussulavat rukkikaraskit koos maitsevõiga (vaata retsepti), mis meenutab pigem õhulist leiba kui odrakaraskit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles