Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser ütles eile riigikogus, et naiste töö alaväärtustamine on osa palju laiemast ühiskondlikust probleemist, mis ei ole seotud üksnes soolise ebavõrdsusega, vaid ka teatud valdkondades loodavate väärtuste alahindamisega.
«Kindlasti ei olnud sugugi haruldane - eriti näiteks majandusbuumi tingimustes - selline peremudel, kus suhteliselt madalat kvalifikatsiooni ja haridust nõudvat tööd tegev mees, näiteks ehitusel töötav mees, tõi koju kolm korda rohkem raha kui suhteliselt kõrget või väga kõrget haridust ja kvalifikatsiooni nõudval erialal töötav naine, näiteks õpetaja,» selgitas Mikser oma kõnes.
«Ei ole ju saladus, et need on tööd, kus ühel juhul valdav osa seda tööd tegevatest inimestest on meesterahvad, teisel juhul naisterahvad. Kindlasti on taolises perekonnas ka nii-öelda naise majanduslik sõltuvus oma mehest suurem, kui ta ilmtingimata peaks olema, rääkimata sellest, millisest üldisest väärtushinnangute süsteemist selline olukord kujuneb,» lisas ta.
Kirjeldatud üsnagi tüüpiline juhtum on Mikseri sõnul aga osa palju laiemast ühiskondlikust probleemist, mis ei ole seotud üksnes soolise võrdõiguslikkusega.
«See on meie ühiskonnas palju aastaid kultiveeritud arusaam, et näiteks erasektor üksnes loob väärtusi, mida siis avalik sektor tarbib, jättes arvesse võtmata, et näiteks avaliku sektori teatud osad, ütleme haridus, loovad võib-olla raskemini mõõdetavaid, aga kindlasti märksa suuremaid väärtusi meie ühiskonna pikaajalise arengu mõttes kui väga paljud madalat kvalifikatsiooni nõudvad erialad, olgu siis avalikus või erasektoris.»
Mikser märkis, et palgalõhega võitlemine edendab ka majanduskasvu ning naiste töö ja oskuste alakasutus on tegelikult kogu ühiskonnale raisatud ressurss.
«Kõige eredamalt me näeme seda nendes riikides ja ühiskondades, mis on väga ressursirikkad, aga kus kultuurilistel põhjustel on naised kas tööturul alaesindatud või puudub neil sellele üldse juurdepääs. Ja vaatamata oma ressursirikkusele on nende ühiskondade, riikide majanduslik areng reeglina pärsitud.»