Lugeja kirjutab: värvusin beebiporgandi karva

Esme Kassak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Minu lihtsamad soenguäpardused on piirnenud sellega, et olen suutnud juukseid värvides kogu otsaesise tumedaks toonida. Kui selle värvi olen suurema nühkimisega ikka maha saanud, siis sel suvel beebiporgandi karva värvunud juuksetoonist naljalt jagu ei saanud, kirjutab Liisi.

Enamasti värvin ma oma juukseid tumedaks, kuid sel suvel, mil päike oli nii intensiivne ja pleegitas juukseid, ei näinud ma tumedal toonil suurt mõtet. Kui mu juuksed olid peaaegu täiesti heledaks kulunud, otsustasin proovida blondi juuksevärvi. Mõeldud, tehtud.

Kui värvi maha pesin ja juuksed kuivanud olid, istusin peegli ette juukseid kammima ja puhkesin nutma. Ma ei olnud mitte blond, vaid sõnaselge beebiporgand. Siiani olin ma ise supermodelli saate kandidaatide üle südamest naernud, kui nad soengut vahetades nutsid, siis sel hetkel, pean tunnistama, ma mõistsin nende meeleheidet täielikult.

Praeguseks olen ma juba harjunud oma beebiporgandiga ja see isegi meeldib mulle. Värvin sellist tooni end nüüd lausa vabatahtlikult, nii et mõnest apsakast võib välja kujuneda vastu ootusi pikaajaline lemmik!

Suurem äpardus on juhtunub juukselõikusega. Nimelt otsustasin sünnipäeva eelõhtul, et pean minema tukka lõikama, kuna see oli jälle välja kasvanud. Üks sõbranna aga, kes on kogenud juukselõikaja, lubas, et võib ise mul tuka ruttu lühemaks võtta ega raha raisata ole.

Asetasin siis end istuma ja jäin tulemust ootama. Tulemus oli oodatust ja seletatust tükk maad teistmoodi ja kõvasti lühem. Oli tükk tegu, et naeratada ja sõbrannat mitte solvata. Nii, kui sõbranna uksest välja astus, jooksin peegli ette ja nuputasin, mida selle hirmutisega ette võtta.

Järgmised kaks-kolm kuud kandsin tukka kinni. Seda aitas «kinnitada» suur kogus lakki, sest tukk oli nii mini, et ainuüksi klambritega oli seda võimatu kinni hoida.  Ja iga jumala päev mõõtsin tukka, et vahest on see pikemaks kasvanud. Normaalse pikkuse saavutas juus alles tüki aja pärast.

Pole raske oletada, et nüüd olen nõus kas või lisaks maksma, peaasi, et saaksin korraliku soengu. Sõbrannat aga ei lase enam iial oma juuste ligi!

* * *

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel põneval teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega. Liisi saab Avoni juuksevärvi koos hoolduskomplektiga, mis sisaldab šampooni, palsamit ja värvi lukustavat hooldust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles