Kui naised oleks tõelised naised, siis oleks mehed tõelised mehed

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Meedias on korduvalt kõlanud väide, et välismaa mehed on eesti meestest paremad - hoolivamad, härrasmehelikumad ja samas aitavad palju rohkem ka kodutöödes. Teisisõnu oleks need müstilised välismaa mehed, keda sageli ühe puuga lüüakse, justkui rohkem Mehed, kartmata seejuures naisele köögis või laste kasvatamisel appi tõtates oma mehelikkust minetada.
 

Ehhki asi võib paljuski olla kinni juba koduses kasvatuses, sõltub holistilise terapeudi Kristiina Garancise hinnangul meeste käitumine vägagi palju ka naiste käitumisest. Ehk teisisõnu, kui naised oleksid tõelised Naised, oleks ka mehed tõelised Mehed, arvab ta.

«Need iseloomujooned või käitumisjooned, mis ürgses tähenduses omistatakse naistele ja meestele, need on natuke vastandlikud ja erinevad - naine tavaliselt on selline magnetiline, vastuvõttev, usaldav, sensuaalne, endaga kontaktis. Mehelikku energiat samastatakse aga ekspressiivse või väljapoole suunatud energiaga - see on selline eesmärgile pühenduv, sihikindel, tugeva tahtejõuga, võib-olla analüütilisem, ratsionaalsem,» selgitas Kristiina.

Naise jaoks on terapeudi sõnul väga oluline olla heas kontaktis oma kehaga, tunda rõõmu oma olemuse ja keha üle, ka riiete ja välimuse üle. «Ta ei pea kindlasti olema klassikaliselt ilus, aga ta võiks nautida iseenda kordumatut erilisust,» märkis Kristiina, lisades, et tähtis on ka hea konktakt oma seksuaalsusega.

«Ja kui naine lubab endal hetkes kohal olla, elu vastu võtta ja kõike seda nautida, mis läbi tema keha tuleb - need erinevad tunded ja füüsilised aistingud ja kõik see - siis ta ongi endaga rahul ja vastutab selle eest, et tal on mõnus olla. Ta võtab vastu nautimise tunnet - see on tema enda sees, tema hinges, ta südames, ta kehas,» rääkis terapeut.

Naiseliku ja meheliku energia erinevused ei tähenda Kristiina sõnul aga seda, et naise tahtejõud oleks nõrgem, et naine lihtsalt istuks, vaataks ja ootaks. See tähendab lihtsalt, et viis, kuidas naine oma soove maailmas manifesteerib, on meestest erinev.

«Kui naine on endaga, oma soovide ja vajadustega heas kontaktis, siis ta teab, et need asjad tulevadki ta juurde,» arvas Kristiina, lisades, et võib-olla natuke teisel kujul ja siis, kui on õige aeg, aga tulevad.

Usk, lootus, armastus

Kui aga naine hakkab millegi nimel meeletult rabelema - et miski läheks täpselt nii, nagu tema tahab, või et mees käituks nii, nagu tema tahab, või et armastus tuleks tema juurde nii, nagu tema tahab - siis sellega annab ta terapeudi sõnul Universumile ja teistele inimestele edasi sõnumi, et ta ise ei usu, et soovitu tema juurde jõuab. Nii tekib lootusetuse ja pettumuse energia.

Ega asjatult ei öelda, et armastus tuleb meie juurde siis, kui me seda näiliselt justkui kõige vähem ootame, mitte aga siis, kui seda meeleheitlikult otsime. Sest et kõige tähtsam on usk ja lootus, et kõik läheb just nii, nagu minema peab.

Kui oleme enesekindlad, usume endasse ja sellesse, et elu ise juhatab meile kätte õiged valikud, õiged kogemused ja õiged inimesed, siis tulevadki nad meie juurde. Meeleheitlik otsimine seevastu tähendab tihtipeale vaid hirmu, et seda, mida ma elult ootan, tegelikult ei juhtu. Ja ega sel moel juhtugi - negatiivselt mõeldes tõmbame ligi hoopis seda, mida me kõige vähem tahame.

Nii ütleb ka Kristiina, et naised teevad sageli vea, tõrjudes oma skepsise ja hirmude tõttu juba eos seda, mida mees neile pakkuda soovib. «Kui mees tahab sulle anda armastust, tunnustust ja tähelepanu ja pakkuda põnevaid asju, siis sa ei võta seda vastu, sest sa pole päris kindel, kas see on sulle sobivas vormis ja kas see mees teab ikka täpselt, mis on sinu vajadused,» selgitas Kristiina.

«Ja see mees võib sulle kogu aeg pakkuda, pakkuda, püüda su eest hoolitseda, aga kui sa tema energiat vastu ei võta, olles magnetiline ja «kohal», siis ta põrkab kogu aeg vastu mingisugust müüri ja saab sinult sõnumi, et tema pole piisavalt hea, et see, mida tema tahab sulle pakkuda, pole piisavalt hea.»

Kui naine on aga täpselt see, kes ta on - sensuaalne, oma vajaduste ja tunnetega heas kontaktis ning mehe suhtes usaldav ja avatud - siis avastab ta enda eest mehe, kes tahab talle rõõmuga kõike pakkuda, lisas terapeut.

«Väga oluline on endale teadvustada, et naisena vastutad sa ise enda vajaduste rahuldamise eest, et teine inimene ei pea lugema soove su silmadest ja ei ole sinu omand. Ja kui sa ise oled võtnud vastutuse ka selle eest, et sul oleks hea olla, siis on vastuvõtmine puhas rõõm. Ootustevaba, kohustustevaba, pingetevaba.»

Segased rollid

Tänapäeva ühiskonnas tekitab aga paratamatult palju probleeme võrdõiguslikkuse tagaajamine ja naiste üha mehelikum käitumine. Naised saavad ise kõigega hakkama ja sageli tundub, et mehi pole nendele traditsiooniliselt ühiskonnas omistatud rolli täitma enam vaja.

Vaadakem kas või üksikemasid, kelle õlul on korraga absoluutselt kõik, mis ühes täisväärtuslikus peres kahe inimese kanda peaks olema. Kuid samas ei tähenda see ju sugugi, et need kõigega hakkama saavad naised ei vajaks mehelikku hoolt ja armastust, ei vajaks enda kõrvale tuge ja abi nii igapäevatoimetustes kui ka hingemurede korral.

Kuid mida rohkem naised olude sunnil täieliku iseseisvusega ära harjuvad, seda raskem on tõenäoliselt meestel ka nende ellu uuesti tulla. Sest, nagu Kristiina ütleb, ei saagi mees naise kõrval tõeline Mees olla, kui naine mehe kombel kogu aeg toimetab, organiseerib ja kontrollib.

«Siis ta pigem kas lohiseb järgi, teeb nii, nagu naisele meeldib, või siis tunneb, et ta lihtsalt ei olegi oluline. Sest selleks, et mees saaks Mees olla ja oluline olla, selleks peab naine selle ka vastu võtma, mida mees talle pakkuda tahab,» selgitas terapeut.

Naine, kes teab oma väärtust, ei pea Kristiina sõnul end kellegagi, sh meestega võrdlema, ega kellelegi midagi tõestama - ta võib ju olla iseseisev ja kõigega vajadusel ise hakkama saada, kuid võtab vaatamata sellele vastu ka selle, mida mees talle pakub.

«Üks asi on hakkamasaamine, kuid teine asi on, kas sa võtad vastu, mida teine inimene tahab sulle pakkuda, ja oled selle üle ka õnnelik. Kui mees sulle oma hoolitsust pakub, ei tähenda see, et sa ei saaks ise hakkama. Sa saad olla hoopis tõeliselt õrn naine, kes lubab enda eest hoolitseda ja laseb end «kätel kanda» ja imetleda,» rõhutas ta.

Kui palju on mees harjunud naise eest igapäevaelu pisiasjades hoolitsema, sõltub Kristiina sõnul küll kodusest kasvatusest, kuid tihtipeale tekib naiste jaoks siiski probleem just siis, kui nad juba eos ei lasegi enda eest hoolitseda.

Kui mees kohtab naist, kes on harjunud ise kõigega hakkama saama, käitub naine Kristiina sõnul tavaliselt üsna sõjakalt - kui mees kohe kiirelt ei hakka tegutsema, ei loe soove naise silmadest, siis naine ei lasegi mehel üldse hakata midagi enda heaks tegema, vaid teebki kõik ise.

«Siis võib olla nii, et sel mehel läheb natukene aega, et öelda, et mina olen ka siin ja olemas, sa ei ole praegu üksinda, sa võid ka minu peale toetuda ja loota,» lisas terapeut.

Ja kuidas on siis ikkagi välismaa meestega? Ehk on asi selles, et naised, kes neid on kasvatanud - olgu siis ema või partnerina - on osanud käituda tõeliste Naistena?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles