Toitumisharjumused määravad meie soolestikus elutsevate bakterite tüübi

FOTO: SCANPIX

Teadlased avastasid, et inimese sisikonnas elunevate bakterite tüüpi mõjutab liha, rasvade, süsivesikute ja alkoholi tarbimine. Samas väidavad ajakirjas Science avaldatud uuringu autorid, et toitumisharjumuste muutmine ei asenda kiiresti üht bakterite populatsiooni teisega.

Teadlastele pakuvad järjest enam huvi inimese soolestikus leiduvad tohutud, suures osas uurimata bakterite populatsioonid. Varasemate uuringute järgi võivad need miljardid mikroobid mängida rolli erinevate haiguste, näiteks rasvtõve või põletikulise soolehaiguse, esinemisel, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Üks hiljutine hiirte uuring näitas, et sisikonnas elunevad bakterid võivad mõjutada isegi loomade käitumist ja ajukeemiat.

Värsket uuringut juhtinud Pennsylvania ülikooli mikrobioloogi Frederic Bushmani sõnul ei ole teadlastele täpselt teada, millised bakterid inimese sisikonnas elunevad ja milline on nende roll.

Selles osas valitsevat kaost korrastas vähesel määral Euroopa ja Aasia teadlaste selle aasta aprillis ajakirjas Nature avaldatud uuring, mille järgi võib inimkonna soolestikus domineerivate bakteriperekondade (Bacteroides, Ruminococcus või Prevotella) põhjal laias laastus kolme tüüpi jagada.

Uuringu järgi püsis inimeste see tüüp aja jooksul stabiilsena, kuid selgusetuks jäi, miks soolebakterite populatsioonid inimeste lõikes radikaalselt erinevad. Värske uuring võib aga anda sellele küsimusele osalise vastuse.

Bushmani teadlasterühm uuris 98 hea tervise juures vabatahtlikku, kes pidid täitma kaks küsimustikku. Üks neist uuris, mida nad hiljuti sõid ja jõid ning teine pikaajalisi toitumisharjumusi. Soolestiku mikrofloora uurimiseks võttis teadlasterühm neilt ka väljaheiteproovid ning analüüsis DNAd.

Uuringu tulemused näitasid sarnast tüüpideks jagunemist (selgelt eristus küll ainult kaks tüüpi kolmest) ning toitumisharjumuste seotust kõhus elavate bakterite tüübiga.

Suures koguses liha ja küllastunud rasvu tarbida armastavate vabatahtlike sisikonnas leidus rohkem Bacteroides perekonda kuuluvaid baktereid.  Suurtes kogustes alkoholi ja polüküllastamata rasvu tarbivate vabatahtlike sooltes domineeris Ruminococcus  ning süsivesikuterikka toidu armastajatel Prevotella.

Ei ole teada, kas üht tüüpi bakteri domineerimine soolestiku mikroflooras on peremeesorganismi jaoks teiste tüüpide domineerimisega võrreldes kasulikum. Kui see aga peaks nii olema, pakub uuring  Bushmani sõnul lootust leida uusi viise tervisliku seisundi parandamiseks, muutes toitumisharjumusi.

Uuring näitas siiski ka seda, et soolestikus elavate bakterite tüüp ei ole üleöö muudetav. Osa vabatahtlike dieedi muutmise tulemusel muutus nende sisikonnas kümne päevaga küll erinevate bakteriliikide arvukus, kuid tüüp jäi samaks. Autorite sõnul tuleb bakteripopulatsiooni muutmiseks ilmselt pikka aega teistmoodi toituda.