Lugeja kirjutab: miks me endale piiranguid seame?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gea Toomemägi
Gea Toomemägi Foto: Erakogu

Teel halvast harjumusest lahtisaamisel antakse endale kõigepealt lubadus, et enam ma nii ei tee, tulemuseks keeld, mis kipub andma otse vastupidist tulemust, kirjutab lugeja Gea Toomemägi. Kuidas siis seatud plaanist kinni pidada?

Kellel poleks tekkinud soovi halvast harjumusest lahti saada? Esimene asi, mida sellisel juhul tehakse, on endale lubaduse andmine, et enam ma nii ei tee. Või oleks õigem öelda, mida endale keelatakse: ma ei tohi enam suitsetada, rämpstoitu süüa, tööle hiljaks jääda, valetada.

Mõtte abil sellise signaali edastamine oma ajju annab tavaliselt vastupidise tulemuse. Tekib  kaitserefleks, et ahhaa, ma ei tohi enam nii teha. Kuna vastavat keeldu korrutatakse endale järjepidevalt, siis mõeldakse sellele uskumatult palju, ja nii ei olegi võimalik lihtsalt ja valutult halvast harjumusest lahti saada.

Seejärel antakse endale teistlaadi lubadus, et täna veel viimast korda ja homme hakkan korralikuks. Üksikutel õnnestub sellest lubadusest kinni pidada. Lõpuks loobutakse ja kõik jätkub vanaviisi.

Kõik oleneb, mis nurga alt asja vaadata. Mida rohkemaid variante osatakse läbi analüüsida, seda parem.

Võib-olla ühte head lahendust siin polegi. Sellegipoolest võiks piirangute seadmise asemel teha neid tegevusi, mis viivad eesmärgi saavutamiseni ja toetavad halvast harjumusest vabanemist. Eelkõige tuleb muuta mõtlemist selles suunas, et kui ma teen nii ja läheb hästi (ja kindlasti lähebki, kui sellele keskenduda), siis harjumus(t)e muutmine ka õnnestub.

Nii mõnelegi naisele või mehele on tuttav kaalu langetamise teema. Mõte on hea ja tervisele kasulik. Millegipärast soovitud tulemuseni kõik aga ei jõua. Võib-olla ongi kõige sagedasem viga see, et keelatakse endale neid asju, mis muidu on olnud nii igapävased ja loomulikud.

Lauseid «Ma ei söö enam pärast kella kuut», «Ma ei söö magusat» või «Ma lõpetan alkohoolsete jookide tarbimise» korratakse vähemalt dieedi alguses endale ja ka teistele kogu aeg. Mööduvad päevad ja nädalad ning kui kaal ei taha üldse langeda, siis tekib ahastus ja on kerge käega lüüa.

Mõeldes, et ah, nagunii ei saa hakkama, antakse endale sõnum, mida inimene hakkabki uskuma. See on ka põhjus, mis eesmärgini jõudmise sageli nii rakeks teeb, ja see ei kehti sugugi ainult kaalulangetamise puhul. Samamoodi mõjutab mõtlemine näiteks soovitud töökoha saamist või ükskõik millise teise unistuse täitumist.

Piirangud keskenduvad üldjuhul negatiivsele, tekitavad segadust ja ei muuda meid grammigi rahulolevaks, hoopis vastupidi. Miks siis üldse peaks ennast ja oma tegevusi piirama? Targem on suunata tähelepanu oma tugevatele külgedele ja neid edasi arendada. Väga hea sportlane ei pea ju ometi oskama saksofoni mängida.

Enne suurema muutuse ettevõtmist leia aega ja aruta iseendaga läbi, kas sa tõesti südamest soovid seda teha. Kui vastus on «jah», asu tegutsema. Kui vastus on «ei», unusta see küsimus.

Abi võib olla soovitusest hea idee kohe, kui see tekib, ellu viia ja tegutsema hakata. Praktikast on teada, et mida kaugemale millegi tegemist lükata, seda ebatõenäoliseks muutub ka selle ära tegemine. Samas, kui võtta eesmärk ja selleni lõpuks jõuda, on tunne uskumatult hea. Võrdluseks võiks siinkohal tuua jooksuvõistlusel finišijoone ületamise - ükskõik, kui pikk see distants siis ka ei ole, see tunne, mis tekib, on super.

Suhtumine ja mõtted ei muutu üleöö. Pidev harjutamine teeb aga meistriks. Mõtte alguse «ma ei saa/või/taha» saab edukalt asendada mõttega «ma saan/võin/tahan». Ma julgen enda kogemusele toetudes öelda, et selline mõtete suunamine positiivsuse poole töötab üllatavalt hästi.

Nõnda mõeldes hakkab mõistus alateadlikult otsima erinevaid võimalusi, kuidas asju ära teha, mitte tegemata jätta. Hea idee, mille suhtes midagi ette võetakse, toob hiiglasliku vaimse rahulolu. Head ideed - need on nagu suvel valminud magusad õunad. Selleks, et nende head maitset tunda, tuleb need maast üles korjata ja ära proovida.

* * *

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel põneval teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega. Gea kingituseks on The Body Shopi kehavõi Duo Body Butter Sweet Pea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles