Tõsielusaate «Minu imeline elu» möödunudreedeses osas rääkisid naised, millistele kompromissidele nad oma elu jooksul läinud on. Saatest jäi kõlama, et kompromissid on vajalikud ja möödapääsmatud. Palusime PREP- paarisuhtekoolituse koolitajal Kaia Kapstal selgitada, kui olulist rolli mängivad kompromissid paari- ja peresuhetes ning kuidas nendeni kõige valutumal viisil jõuda.
Paarisuhte toimimisel on Kapsta sõnul väga oluline see, et inimene mõtestaks oma isiklikud vajadused ja julgeks nende eest seista. Üks osapool ei tohiks teise nimel alla suruda enda isiklikke huve ja vajadusi.
«Selline kompromissidele minek ei toeta pikemas perspektiivis paarisuhte arengut ega aita kaasa ka partneritevahelisele dialoogile, milles mõlemad osalised tunneksid ennast piisavalt väärtustatutena,» märkis paarinõustaja.
Üksmeelele jõudmine
Mõistagi ei ole alati nii lihtne arusaamatusi lahendada ja kompromisse sõlmida. «Koolituste käigus kompromissidest rääkides peame kõige paremaks taktikaks n-ö VÕITJA – VÕITJA lähenemist. See on selline tulemus probleemide lahendamisel, milles kõik osapooled jõuavad neid rahuldava parima võimaliku lahenduseni,» rääkis Kaia Kapsta.
Kapsta sõnul saab selline probleemi lahendamisviis vaid siis kõne alla tulla, kui mõlemad partnerid on valmis rahuldava tulemuse nimel töötama. Ta lisas, et see nõuab sageli n-ö sügavamat kaevamist omavahelistes suhetes ning oma isikliku aja ja tähelepanu investeerimist. Lõppeesmärgiks peaks paarinõustaja hinnangul olema see, et kõik osalised tunneksid end hästi, piisavalt väärtustatuna ja tõsiseltvõetavana.
«Tõsiseltvõetavus oma vajadustes annab inimesele tema väärikuse. Sellised pered on heaks kasvukeskkonnaks lastele, kes õpivad sõnastama iseenda vajadusi ja iseennast kehtestama tervel, positiivsel, edasiviival moel. Samuti õpivad nad nii lugu pidama teistest inimestest ja nende vajadusi aktsepteerima,» märkis paarinõustaja.
«VÕITJA – VÕITJA» meetod
Kaia Kapsta selgitas põhjalikult, kuidas n-ö VÕITJA – VÕITJA probleemilahendusmudel praktikas välja näeb. Kui inimesed pöörduvad paarinõustaja poole, siis püütakse esmalt välja selgitada, milles tegelik probleem ning kas asjaosalised räägivad ikka ühest ja samast asjast. Arutelu käigus ehitatakse üles toimiv suhe, kus mõlemad on valmis liikuma ühtse meeskonnana lahenduste suunas.
«Sageli jõutakse sellise n-ö sügavama kaevamise ja parimate võimalike lahenduste otsimise käigus tulemusteni, mis üllatavad oma uudsuses ja geniaalses lihtsuses inimesi endidki. Igale olukorrale ja küsimusele on tegelikult olemas lahendus, ehkki inimesed ei pruugi seda osata kohe esialgu näha ega ära tunda või sellele tulla.»
Kuidas innustada partnerit paindlikkusele?
Kompromisside sõlmimisel on oluline mõlemapoolne tahe ja valmisolek järele anda. Kuidas aga käituda kaaslasega, kes oma soovidest ei tagane ja üksmeelele jõuda ei soovi?
Kaia Kapsta sõnul võiks kompromisse vaadelda kui endapoolset panustamist. «Ma annan midagi iseendast, loobun millestki enda jaoks olulisest millegi veelgi suurema ja olulisema kasuks oma elus. See on seotud suuresti inimese väärtushinnangute ja prioriteetidega,» rääkis paarinõustaja.
Oma rolli mängivad Kapsta väitel ka ühiskonnas valitsevad mõtteviisid, millest me oleme oma sõprade või töökaaslaste kaudu mõjutatud.
«Ainus viis ja võimalus on aidata inimesel mõista ja näha oma isiklikku kasu ning suuremat pilti. Toetada inimest oma isiklike vajaduste ja elu sügavama mõtestamise suunas,» andis ta nõu, kuidas jäiga partneriga läbirääkimisi pidada.
«Aidata mõista ja näha, et kui ma annan midagi, loobun millestki, siis võin ma võita seeläbi midagi tunduvalt suuremat ja olulisemat. Aidata ka mõista, kuidas mina vastutan eelkõige oma elu kvaliteedi eest läbi isiklike otsustuste ja vastutuse võtmise.
Anda inimesele perspektiivitunne ja võime näha, kuidas minu isiklikud valikud mõjutavad minu elu ka pikemas perspektiivis ja kuidas ma seeläbi panustan ka nende inimeste eludesse, kes minust otseselt sõltuvad, näiteks laste eludesse. Toetada inimese isikliku otsustusvõime arengut,» rääkis Kaia Kapsta, kelle sõnul tuleb süüdistamise asemel ise kaaslasele eeskujuks olla.
Kunagi ei tohiks aga paarinõustaja hinnangul panustada teise inimese muutmisele või loota, et mured kaovad aja möödudes iseenesest. Iga inimene saab vaid iseennast muuta.
«Kui partner on jäik ja meie suhtes on seetõttu midagi, mis minule ei sobi, siis on minu ülesanne väljendada oma isiklikud ootused ja vajadused ning olla valmis muutma osasid enda käitumisharjumusi- või mustreid,» selgitas Kapsta.
Inimene peaks vajadusel ka senistest manipulatsioonimängudest välja astuma. «Seda kõike saab teha sellisel moel, et ei lahvataks järgmised peretülid ega kasvaks koduvägivald, kasutades erinevaid produktiivseid suhtlemisoskusi ja säilitades lugupidamine ning respekt iseenda ja partneri suhtes, mis on tervete suhete aluseks.»