João Lopes Marques: huulepulga- ja aluspesuteadus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
João Lopes Marques
João Lopes Marques Foto: Erakogu

Välismaalasele üllatuseks eesti naised ja huulepulk kokku ei käi. Kui pingsalt ma ka ei otsi, näen siin tänavapildis värvitud huuli väga harva. Ei karmiinpunast ega pruunikaid toone. Või kannavad eesti naised tõesti nii neutraalseid värve, et mehe silm neid parimagi tahtmise korral lihtsalt ei märka.
 

Loomuliku ilu hindamine on Eestis kahtlemata suur pluss. Samas miks investeeritakse siis nii meeletult geelküüntesse, ripsmetuššidesse ja ripsmekarvade pikendamisse? Pilkupüüdvatessse tätoveeringutesse?

Hüva, ju siis on alasti huuled tänapäeval moes. Ju siis on eesti naisele praegu suuremaks eeskujuks Stieg Larssoni romaanide augustatud-rõngastatud tegelaskujud ja sportlik Lara Croft kui 1950ndate Hollywoodi filmidiivad.

Kui päris aus olla, siis minu enda seisukoht on alati olnud, et huulepulk on naise juures ajatult seksikas ja kütkestav, märk erudeeritud eneseteadlikkusest.

Ent tundub, et Eestis on teisiti.

Vahel ma mõtlen, kas naised ei väldi sellega lihtsalt probleemidesse sattumist: me kõik teame, kui ohtlikuks võib kujuneda üks ridiküli supsatud huulepulk. Hetkega võib sellest saada hävitav relv. Kui palju abielusid on lagunenud valesse kohta jäetud huulepulgajälje pärast? Punane huulepulk on ehe metafoor keelatud suudlusele: hooletult põsel, voodilinal, valgel särgikrael, Calvin Kleini bokseritel…

Positiivsema külje pealt vaadates on huulepulk aga ka oluline indikaator. Mõni teisitimõtlejast majandusteadlane väidab, et majanduslanguse ajal ostavad naised kleite vähem, kuid odavamatele lukstoodetele, nagu näiteks huulepulk, kulutavad see-eest rohkem. Rahanappus pole naiseliku ilu õitsengut siiani küll kunagi piiranud.

Küsimus: «Mida ma saan endale osta 10 euro eest?» Vastus: «Ühe punase huulepulga või paari seksikaid sukki…» Tõepoolest, see on suurepärase hinna-kasu suhtega tehing: naine tunneb ennast naiselikumana ja mehe fantaasiad saavad jälle rahuldatud. Nii huulepulk kui sukad lisavad võrgutusmängudesse ideaalselt vürtsi.

Niisiis võiksime järeldada, et see, et Eestis on värvitud huultega naisi argipäeval liikvel vähe, annab lootust ja usku, et majandusolukord paraneb. Jah, kohalik majandus on end jalule ajamas ja Eestil läheb üldiselt enam-vähem hästi. Ja kleidid on imeilusad.

Kahjuks on aga globaalne pilt päris sünge ja raske on öelda, mis meist homme saab.

Mille järgi siis kriisi ennustada?

Lihtne. Erinevalt naistest ostavad mehed rasketel aegadel vähem aluspesu. Meeste psüühika töötab nimelt teisiti. Aluspükse teised ei näe, seega pole neile vaja raha kulutada. Sümboolne kokkuhoid saab alguse hetkel, kui teie mees ei osta H&M-ist ega Zarast enam 15-euroseid aluspesupakke. Ega kuluta ammugi kolm korda rohkem Dolce & Gabannadele.

See on häirekell. Kui märkate, et teie partner on hakanud aluspesu pealt kokku hoidma, tasuks teil järele mõelda, enne kui järgmise kleidi eest raha välja käite. Mehed võivad küll kauem olukorra tõsidust varjata ja jonnakalt oma Porsche Cayenne`iga edasi eputada, ent räbalduv aluspesu on avalikest staatusesümbolitest kõnekam.

Kõnekam kui vabakäigus aktsiaturg, ennustab see lähenevat tormi.
Sellepärast sobivad meile kanaarilindude funktsiooni täitma pigem naised kui mehed – pean silmas vana tava kasutada kanaarilinde kaevandustes mürgiste gaaside eest hoiatamisel. Reaalse ohu korral ilmnesid mürgistusnähud kõigepealt lindudel ja kaevandustöötajad said õigeaegse hoiatuse, et maa peale pageda.

Inimkonnale on vahikoeri hädasti vaja ning et meeste jaoks on maine säilitamine mõnevõrra olulisem, võivad naised meeste aluspesuvahetuse kohta infot jagades meid kõiki järgmise zeitgeist´i eest päästa. Naised majandusanalüütikuiks? Vabalt, aga me loodame teie diskreetsusele.

*Valik João Lopes Marquesi arvamuslugusid on koondatud kogumikesse «Minu ilus eksiil Eestis» ja «Minu väga ilus eksiil Eestis».

Tõlkinud Teve Floren
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles