Uurimus: õiglane majapidamistööde jaotus toob suhtesse rahulolu

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Helena Väljaste uuris oma magistritöös, kuidas soorolliga seotud hoiakud on seotud majapidamistööde jaotusega peres ning leidis muu hulgas, et majapidamistööde õiglane jaotus mehe ja naise vahel toob suhtesse rohkem rahulolu.
 

«Traditsionaalsema rollihoiakuga inimesed usuvad, et naised peaksid keskenduma koduperenaiseks ja emaks olemisele ning et mehed peaksid omama tööd, toetamaks oma naist ja lapsi. Egalitaarsetes suhetes on naistel ja meestel sarnased õigused ja kohustused ja soopõhist domineerimist ei peeta õigustatuks,» ütleb Väljaste oma magistritööd kokkuvõttes.

Tänapäeval nähakse tõusva joonena mõlema partneri majandusliku iseseisvuse kasvu. Hoiakud on küll viimasel ajal muutunud egalitaarsemaks, kuid praktikas jaotuvad
majapidamistööd suhteliselt traditsionaalselt.

Tasakaalustatum ja õiglasemaks hinnatud majapidamistööde jaotus on seejuures seotud kõrgema suhtega rahuloluga.

Uurimuse tulemusena selgus, et kuigi soorolliga seotud hoiakute poolest kaldusid vastajad pigem egalitaarsuse poole, jaotati praktikas majapidamistöid ikkagi suhteliselt traditsionaalselt.

«Naiste töödeks» olid söögi tegemine, pesu pesemine ja kodu koristamine ning «meeste töödeks» arvete tasumine, auto sõidukorras hoidmine ja kodused remonditööd. Vaid toidukaupu käisid mehed ja naised ostmas enam-vähem võrdselt.

Soorolliga seotud hoiakud mängivad mõningast rolli selles, kui palju teevad naised ja mehed majapidamistöid. Selgus, et võrreldes traditsionaalsema soorolli hoiakuga meeste ja naistega teevad egalitaarsema soorolli hoiakuga naised vähem süüa ja käivad vähem toidukaupu ostmas ning egalitaarsema hoiakuga mehed teevad rohkem selliseid majapidamistöid, nagu pesu pesemine, kodu koristamine ja arvete tasumine.

Majapidamistööde osas selgus ka, et naised teeksid võimalusel meelsamini kas senisest vähem või sama palju majapidamistöid, kuid nad sooviksid, et nende partner
aitaks neid nendes töödes rohkem. Ka mehed oleksid võimalusel valmis majapidamistöödesse rohkem panustama.

Oma suhtega olid rohkem rahul nooremad ja oma partneriga lühemat aega koos elanud paarid. Lühemat aega koos elanud paarid olid teineteise vastu ka usaldavamad.

Kihlatud tajusid ühiskonnas naiste ja meeste vahel ebavõrdsemat kohtlemist kui kooselavad paarid ning nende suhtega rahulolu ning usaldus partneri vastu olid kõrgemad kui kooselus vastajatel.

Abielus vastajad olid oma suhtega rohkem rahul ning tundsid, et majapidamistööd olid peresiseselt mõnevõrra õiglasemalt jagatud kui kooselus vastajad. Lapsevanemad tajusid majapidamistööde jaotusel suuremat õiglust kui lasteta paarid ning lapsevanemad panustaksid võimalusel majapidamistöödesse senisest vähem.

Mida rohkem oli peres lapsi, seda vähem sooviti teha küll majapidamistöid, kuid seda õiglasemalt olid majapidamistööd peresiseselt jagatud
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles