Suutäis suvekirjut

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ahjutomatid sinihallitusjuustu ja basiilikuga.

FOTO: Laura Strandberg

Hoidke maitsetundlad valla: toidublogija ja fotograaf Laura Strandberg soovitab võtta augustikuu menüüsse ahjutomatid ja kukeseeneorsoto, mis mekivad kirjult nagu Eesti suvi.

Kaneel, kardemon ja lillkapsas - võiga ahjus küpsetatult annavad need ütlemata mõnusa suvise maitsekoosluse. Samamoodi istuvad hästi kokku banaanid tüümiani ja peterselliga või maasikad musta pipra ja/või koriandriga. „Ka maasikas ja basiilik on salatis või maitsevees imehea ja värskendav duett,” loetleb toidublogija (vt mycookingaffair.com) ja fotograaf Laura Strandberg eritabaseid kombinatsioone, mida ta iseäranis suvel armastab.

Laura Strandberg.

FOTO: Kadri Ottosson

Veel kuuluvad tema argisesse suvekööki ahjus õliga küpsetatud peedid või muud juurikad, mida katab tihti kõrvitsa- ning päevalilleseemnesegu- ja/või juustupuiste. Aga kui tuleb pidu, paneb Laura lauale kõiksugu määrdeid peedihummusest ja paprikakreemist peedi-feta-kõrvitsaseemne võideni. Ka maitse- ja värvikirjud salatid on sage igapäevaroog ja peolaual omal kohal: üheks oma suuremaks lemmikuks peab ta avokaado-tomati-parmesani salatit oliiviõlist, palsamiäädikast ja meest segatud kastmega. „Küps köögivili grillilt või ahjust koos juustu ja värske salatiga – selline mu suveklassika ongi,” räägib ta.

Pole mingit kahtlust, et aeg esimese kevadise rohelise tärkamisest sügisese küpsemiseni välja on Laurale kui kokakunstnikule retseptide väljamõtlemiseks ja proovmiseks parim. Karulaugu, maitsetaimede ja rabarberi tulekust alates tahaks ju neist kõigist viimase välja pigistada, küpsetades muu hulgas kooki või suristades smuutit. Suvel on tal kombeks teha ülepäeviti turutuure ning nautida sealset valikurohkust ja värvidemöllu. Samuti pakub söödav looduse looming tema fotograafisilmale lõpmata palju inspiratsiooni isuäratavateks toidulavastusteks ja -stilistikaks. Seenelkäik ja mustikamets on samuti kindel osa suvest – nagu ühele Eesti inimesele kohane, ei saa temagi koriluseta ja laob talveks sügavkülma head-paremat täis.

Maalähedus kohtub printsessiga

Kuigi praegu on naine pühendunud toidule ja fotograafiale ehk sellele, mis kõige hingelähedasem ja huvitavam, on tal selja taga ka majandusõpingud ülikoolis. Nende kõrvalt käis ta ka kokakoolis, kuid peakokana töötamine näitas kätte, et massidele ja kindla menüü järgi söögi valmistamine pole siiski tema jaoks. Oma lõbuks kokkamine ja toidublogi, kus ta väikeste pausidega on kuus aastat retsepte üles tähendanud ja emotsioone jaganud, oli üksnes asjade loomulik jätk.

Vahepeal tuli tema ellu ka meigikunst ja see viis omakorda fotograafiks kasvamiseni – nimelt tahtsid kliendid endast jumestatult tihti ülesvõtteid ja et need tulid Laural päris kenad välja, hakkas ta tasahilju fotondusse omal käel, proffide abil ning kursustel tõsisemalt süüvima. „Sain aru, et see meeldib mulle kõige rohkem,” räägib ta. Edasi tulid juba kaastööd ajakirjadele ja praegu võtavad umbes poole ajast pulma- ja portreefotode seansid (vt laurastrandberg.com). Naise hõrgust blogimaailmast võib aga leida nii skandinaavialikus maalähedases stiilis kui ka printsessiroosas võtmes fotolavastusi. Otseseis eeskujusid tal pole, kuid mõtete ergutamiseks laseb ta mõnikord silmal puhata Pinterestis, meeldivad ka lätlanna Signe Meirane retseptid ja taanlanna Signe Bay fotostiil. Eestist meeldib talle toidublogija Ragne Värgi hubane käekiri, mis küll tema enda omast erineb, kuid on kodune ja meelitab retsepte järele proovima.

„Kompositsioon, valgus, emotsioon, isikupära. Viimase puhul pigem isegi see, kuidas sa seda fotograafina tõlgendad,” kirjeldab Laura detaile, millest tema fotolooming sünnib. Inimeste pildistamisel kipub ta enda sõnul ehk liigagi palju jälgima, et nood jääksid pildil ilusad. Kunagi sai seetõttu ehk nii mõnigi ägeda emotsiooniga foto igaveseks ära kustutatud. Nüüd hindab ta seda väga, kui fotolt paistab välja, mida inimene pildistamishetkel tundis.

Ehkki iluihalus ja tehnilised pisiasjad mängivad olulist rolli ka toidu pildistamisel, meeldib naisele aina rohkem kujutada seda osana millestki suuremast ning sobitada huvitavasse interjööri ja vahvate inimestega. Loomulikult tahab Laura, et roog, mis prooviseansil õnnestus ja talle väga maitses, näeks fotol välja sama ahvatlev ka teistele. „Fotogeenilisus on kõigis ja kõiges olemas,” lausub ta.

Tükk vahukooretorti pole patt

Magusa pildistamist peab ta ekstra mõnusaks – śokolaad, kreemid, puuviljad, marjad...Kui lehitseda toidublogija tervislike magustoitude kokaraamatut „Laura magusamaailm”, ei ole viimases grammigi kahtlust. Sinna sai kogutud hulk piima-, suhkru- ja nisuvabu magustoite, mis maitsevad kuninglikult ja näevad sama kutsuvad välja. Laura tunnistab, et suure magusasõbrana teeb ja sööb ta igasugust magusat, kord suhkru ja jahuga ning siis jälle ilma. Kui muidu toituda mõistlikult ja pigem tervislikult, siis sellest, kui vahel lubada enesele tüki või kaks rammusat vahukooretorti, ei saa ju suuremat halba sündida.

Pealegi maitseb talle köögiviljade, pähklite ja ürtide kõrval väga juust, mida läheb igal võimalusel roogade sisse, peale, vahele.„Armastan tegelikult igasugust toitu ega pirtsuta. Ka hakklihakastet, kapsahautist ja kotlette,” kinnitab naine ja lisab, et isud ka muutuvad. Kord meeldib magus igal kujul ja kook on hommikusöögilaual, siis jälle isutab pikalt Itaalia köögi järele.

Maiustest on Laura suvestaariks krõbedikud, kus ahuvormis kohtuvad või, mandli- ja kaerajahu või -helbed, pähklid ning rabarber-maasikad või kirsid-ploomid. Lihtsaim suvesoosik on tema peres kausimagustoit, kus võrdsetest kogustes segatakse kokku maasikaid, apelsinitükke, tavalisi Selga või Kalevi küpsiseid ja rohkelt vahukoort. „Segu peab üleöö seisma, maitsedes siis suurepäraselt,” kinnitab Laura Strandberg.

Kukeseenerisoto asemel võib proovida kukeseentest ja odrakruupidest orsotot.

Laura Strandberg

Kukeseeneorsoto peekoniga

200 g odrakruupe

200 g suitsuliha

150 g kukeseeni

150 g maitsestamata toorjuustu

50 g + 30 g võid

2 keskmise suurusega sibulat

2 küüslauguküünt

120 ml valget veini

1 liiter köögiviljapuljongit

tüümiani

oliiviõli

soola ja pipart

serveerimiseks parmesani juustu

Haki sibul ja küüslauk ning prae need paksupõhjalises potis kuumas oliiviõlis ja 30 g võis klaasjaks. Lisa kruubid ja kuumuta segades paar minutit. Kalla potti valge vein, kuumuta segades, kuni see on maha keenud. Hakka väikeste tassitäite haaval ja aeg-ajalt segades lisama kuuma puljongit, lastes enne uue tassitäie lisamist eelmisel kruupidesse imenduda. Hauta madalal tulel aeg-ajalt segades umbes 45 minutit, kuni kruubid on peaaegu pehmed. Samal ajal prae 50 g võis kukeseened ja suitsuliha. Kui kruubid on valmis, lisa seene-liha segu koos toorjuustuga kruupidele. Kuumuta paar minutit, maitsesta soola-pipra ja tüümianiga ning serveeri kohe.

Avokaado ja suvikõrvits krevettidega.

Laura Strandberg

Avokaado ja suvikõrvits krevettidega

Kahele

2 avokaadot

2 suvikõrvitsat

400 g puhastatud tiigerkrevette (keetmata ja külmutatud)

väike jupp tšillit

poole laimi mahla

4-5 küüslauguküünt

2 tl oliiviõli

jahvatatud meresoola ja pipart

veidi värsket peterselli

Sega krevetid seemnetest puhastatud ja peenelt hakitud tśilli, laimimahla, oliiviõli ja meresoolaga ning lase 30 minutit seista. Grilli või prae (grill)pannil sulatatud krevette mõlemalt poolt umbes 2-3 minutit koos peenelt hakitud küüslauguga. Viiluta suvikõrvits õhukesteks viiludeks. Püreesta avokaado kahvliga ning sega poole laimi mahla, soola ja pipraga. Auruta suvikõrvitsa viile väheses vees paar minutit, jättes need parajalt krõmpsuks. Sega suvikõrvitsaviilud avokaadokreemiga, puista peale krevetid ning serveeri kohe koos värskelt hakitud peterselliga.

Ahjutomatid sinihallitusjuustu ja basiilikuga.

Laura Strandberg

Ahjutomatid sinihallitusjuustu ja basiilikuga

Kuuele

50 ml oliiviõli

30 ml punaveiniäädikat

2 punast sibulat

700 g (erinevaid) tomateid

140 g sinihallitusjuustu

pool granaatõuna

veidi balsamico-kreemi

soola ja pipart

Sega kokku oliiviõli ja veiniäädikas. Koori ja lõika sibulad õhukesteks viiludeks. Sega tomatid oliiviõliseguga ja maitsesta soola ja pipraga.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ning laota sellele tomatid (suuremad võid poolitada) ja punane sibul. Raputa peale ka basiilik. Tükelda või viiluta juust ja laota see tomatitele. Küpseta vilju 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni tomatid on saanud kuldse jume. Raputa peale granaatõunaseemneid ja nirista üle palsamiäädikakreemiga.

Pasta pesto ja röstitud mandlitega.

Laura Strandberg

Pasta pesto ja röstitud mandlitega

Kahele

meelepärast pastat

80 g mandleid

2-3 küüslauguküünt

100 g basiilikupestot

70 g parmesani juustu

meresoola

oliiviõli

Keeda pasta vastavalt juhendile soolaga maitsestatud vees al dente. Samal ajal haki küüslauk peeneks ja pruunista umbes minut pidevalt segades kuumas oliiviõlis. Sega potis kokku nõrutatud pasta, küüslauk ja pesto ning raputa peale rõstitud mandlid ja riivitud parmesan.

Tagasi üles