Armukadedus on võimsalt vallutav tunne, ja enamasti täiesti valedel põhjustel. Küllap sellepärast see tüdruksõbra meessõbra problemaatika tänapäeva romaanikirjanduses nii meeletult populaarne ongi. Meeste jaoks ei ole see võõras teema. Enamikus suhetest kerkib see mingil hetkel päevakorda: pea igale naisele meeldib ju enda läheduses hoida mõnda meessoost sõpra, keda ta juba «enne meie aega», aastat kümme tunneb.
Olgem ausad: see on ka peamine põhjus, miks me hr Meessõbra olemasolu talume. Ta on ju tema igapäevaelu osa olnud ja mida vanem sõber, seda kallim. Või on hr Meessõber teie ühine sõber, kellega te koos tutvusite. Aga ikkagi…
Osa naisi tembeldab selle «primitiivseks». Kui aga meestes üldse midagi tähelepanuväärset on, siis on see meie konkreetne, loogiline mõtlemine. Ja selles kontekstis ei ole «lineaarne mõtlemine» tingimata solvang. Nõustume ehk ka selles, et mehed manipuleerivad üldjuhul vähem: ei mingeid pisaraid, skandaale, lunastusseksi, mõistatuslikku vaikimist…
Evolutsioon on meile territoriaalset käitumist õpetanud. Ärgem unustagem, et DNA-test on alles viimase aja läbimurre. Ovulatsiooniga seonduvat hoiavad naised kiivalt enda teada. Liialdan? 5-10 protsenti lastest sünnib ka tänapäeval kooseluvälistest suhetest.
Teadlikkus on muidugi oluline. Väärikas mees peab olema suuremeelne, aga ta peab ka eristama häid ja halbu hr Meessõpru. Ka siin tasub pilk hetkeks enda poole pöörata: eks mingil hetkel ole me kõik kellegi teise suhtes hr Meessõbra rollis olnud…
1) Tõeline sõprus on tõeline sõprus ja vastupidi. See ei ole meie keelata, olgu see hr Meessõber kasvõi tema eks. Kusjuures sellist suhet on kõige lihtsam tuvastada – enamasti püüab see hr Meessõber siiralt ka meie sõbraks saada.
Ta soovib oma sõbrannale parimat ja ta teab tema tundeid. Paraku ei pruugi kõik nii lihtsalt laabuda: võib juhtuda, et hr Meessõbrale me ei meeldi ja meil ei jää muud üle, kui leppida, et oleme endale vaenlase saanud. Kaua see aga ei kesta: naine peab lõpuks oma valiku tegema.
2) Paljudel meist on elu jooksul olnud erinevaid «värvikaid suhteid». Järjekordne postmodernse ajastu trend: algul proovime ja alles siis valime. Aga kujutage ette, et teie partner läheb ühega neist oma kunagistest värvikatest sõpradest lõunale või kinno. Või et ta teeb seda regulaarselt kord kuus… Ei, vabandust, mulle see mõte ei meeldi…
3) Naistel on sageli palju geisõpru, üks neist on aga kindlasti tema lemmik. Nad on väga lähedased. Ja see on tore. See stsenaarium on kõigist võimalikest teile kolmele ehk isegi kõige parem: teie sõbratar suhtleb mehega, kelle jaoks ta on diiva ja kelle olemasolu ei peaks teile vastukarva olema.
Vastupidi, ta on teie kaaslasele toeks, kui meie millegipärast ei ole. Millal probleem tekib? Kui hr Geisõber meie kullakesse nii tugevasti kiindub, et oma seksuaalses orientatsioonis kahtlema hakkab. Hoidkem pöialt, et talle ei tule pähe igaks juhuks proovi teha…
4) Kui hr Meessõber on kui Trooja hobune me sõbratari klassikaaslaste või kolleegide hulgas, on muidugi väga raske ennast kuidagi kaitsta. Ta ei tule kunagi üksi, vaid kambaga. Raske on siin midagi ette võtta, sest tema sotsiaalsesse ellu sekkumine näitaks meie nõrkust. Oleks ebaviisakas. Aga hoidke see siis vähemalt grupiformaadis, eks ole?
5) Meeleheitel armunutest võivad kujuneda tõelised «maratonijooksjad». Platooniline armastus toidab miljoneid sõprusi maailmas. Võib aga juhtuda, et ühel sellisel sõbral on teise suhtes oma idee fixe ja ta elab lootuses. Tema silmis pole me muud, kui veel üks lühiajaline lisakomplikatsioon ja võib-olla isegi vajalik etapp enne, kui ta on lõpuks valmis tema suurt armastust vastu võtma. Nende saatus on ju koos olla…
Lõpuks võib see viimane aga tüütuks muutuda. Hr Meessõbrad peaksid aru saama, millal on see hetk, kui on õige aeg mängust välja astuda või vähemalt natuke madalamat profiili hoida. Kõigilt ei tasu sellist tähelepanelikkust kahjuks aga oodata.
Mu sõbranna Catarina, kes oli tüdinud oma tutvusringkonnas sarnaseid lugusid kuulmast, teatas mulle kunagi: «Tead mis? Mina ei usu, et mehe ja naise vaheline sõprus kunagi ainult sellega piirdub. Seal on alati midagi võltsi. Vähemalt üks neist loodab sellest suhtest rohkemat…»
Oot… Kas tal on siis minu suhtes mingid muud ootused?
*Valik João Lopes Marquesi arvamuslugusid on koondatud kogumikesse «Minu ilus eksiil Eestis» ja «Minu väga ilus eksiil Eestis».
Tõlkinud Teve Floren