«Minu imeline elu»: Elo unistas linnapreili elust ja kontoritööst

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu imelise elu» Elo
«Minu imelise elu» Elo Foto: Kanal 11

Kanal 11 tõsielusaate «Minu imeline elu» tänases episoodis vestlesid naised oma ambitsioonidest ja elukutsevalikust. Kui noor üliõpilane Katharina end töö ja kooliga hingetuks rassib, naudib särtsakas kontoripreili Elo täiel rinnal elu ja kõrgeid eesmärke taga ei aja.

Noor ja julge tudeng Katharina (21) on terve elu unistanud ajakirjanikuametist. Juba üsna varases eas proovis neiu kirjutamises kätt. «Ma teadsin umbes neljandast klassist peale, kelleks ma tulevikus saada tahan. Kui ma käisin Kostivere põhikoolis, siis meil oli selline väike koolileht ja pärast seda, kui minu eesti keele õpetaja ühe mu luuletuse avaldas, hakkasin seal igasugustest kooliüritustest lugusid kirjutama.»

Katharina on edu nimel ka tasuta tööd teinud. Hoolimata sellest, et sihikindel neiu vabatahtlikuna üle-eestilises Õpilaslehes täiesti ilma palgata töötas, andis ta endast iga kord maksimumi, liikudes järjekindlalt oma unistuse poole: töötada ühel päeval Õhtulehes. Paraku on unistustel kombeks kõige halvemal hetkel täituda.

Katharinale pakuti keset eksamiperioodi Õhtulehes reporterina tööd, millest tütarlaps algul koolistressi tõttu loobuda tahtis, aga ema muutis ta meelt. «Kuule, lõpeta naljad. Mine proovi, sa saad ju alati ära tulla,» olid ema sõnad tütrele. Katharina otsustas pakkumise vastu võtta ning nüüdseks on ta seal poolteist aastat töötanud ja oma valikuga 100 protsenti rahul, vaatamata tihedale elutempole.

«Muidugi on raske terve päev jooksus olla ja kooli ning töö vahet joosta, aga ma tunnen, et need on kaks asja, millele ma end täielikult pühendada tahan. Tulemused pole nii head, kui ma tahaks, aga ma ikkagi proovin,» on Katharina positiivselt meelestatud.
 

Maal üles kasvanud Elo (29) ihkas väiksena kogu südamest linnapreili elu. «Puude tegemine, põllul kõplamine – need olid igapäevatööd ja ma mäletan, kuidas ma oma emale ütlesin, et ma ei taha, mulle üldse ei meeldi see põllutöö.

Ema vastas selle peale, et käi koolis ja õpi, siis saad kunagi kontorisse tööle. Ja siis istud päev otsa laua taga ja kui midagi tahad, võid poodi minna ja sealt osta, ei pea ise kasvatama,» meenutas Elo seika, pärast mida ta koolis veel usinamalt õppima hakkas, et kunagi kontoris töötada.

Elo ambitsiooniks on lihtne elu ja ta ei unista ei suurest rahast ega kallitest riietest. Tema suur soov, linna elama tulla ja kontoris töötada, on täitunud. Kauni naisterahva sõnul on tal kõik esmavajalik olemas ja muud pole õnneks vajagi.

«Mulle meeldib kui asjad on lihtsad. Üleliigne draama ja kõik see möll seal ümber – see pole minu jaoks. Mulle meeldib, kui elu on lihtne.» Raha kokkuhoiu mõttes võib Elo pigem väljaskäimisest loobuda, kui autoga sõitmisest ja hirmkalli bensiini ostmisest. «Auto on elu. Sellega saab asjad aetud ja ilma oleks väga keeruline.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles