Eestlanna kaugsuhtest: jäime kokku vaatamata sõbrannade hoiatustele

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tõsielusaate «Minu imeline elu» reedeses osas rääkisid naised  oma kaugsuhete kogemustest. Naine24.ee palus sotsioloogiatudengil Tiinal (nimi muudetud) antud teemal arvamust avaldada.

Tiina (24) armus endast üheksa aastat vanemasse ameeriklasse Timi (nimi muudetud) kolm aastat tagasi, kui mees mõnda aega Tallinnas töötas. Tiina õppis ja töötas korraga. Just töökohast hakati talle väga palju küsimusi esitama, kui teada saadi, et neiu ameeriklasega suhtes on.

«Oh, issand jumal küll, mis teil, naistel, viga on, et välismaa mehe valite? Mis tal siis nii palju paremat on?» olid Tiina sõnul tavalised küsimused meeskolleegide poolt.

Naine ei saa aru, kuidas mõnele inimesele kohale ei jõua, et asi on armastuses, mitte rahvuses. «Ta ei ole kellestki erilisem, mees nagu mees ikka. Jumal küll, ega välismaa mees siis ainult selle pärast mingi imeloom ole, et ta teisest rahvusest on,» ei mõista Tiina kolleegide pahameelt.

Koos sai veedetud aasta, enne kui Tim kodumaale tagasi pöörduma pidi. Teineteisest lahus olla tuli viis pikka kuud, ainsateks suhtlemisvahenditeks Skype ja MSN. Esimesed kaks-kolm nädalat olid Tiina hinnangul kõige raskemad.

«Me elasime juba ju tükk aega koos ja kui ta ära läks, olin ma väga haavunud.» Olukorda ei teinud kergemaks ka sõbrannad, kes kaugsuhte eksisteerimisse ei uskunud.

«Ah, pole mõtet, te lähete niikuinii lahku. Kõik mehed ju valetavad ja on ühesugused jobud,» sisendasid sõbrannad Tiinale päevast päeva. Neiu püüdis argiste toimetustega tegeleda ja mitte sõbrannade juttu tähele panna.

«Mind ajab närvi, kui keegi mu sõbrannadest juba meeleheitest hinge tahab heita, kui pole kaks-kolm päeva poissi näinud. Tal pole õrna aimugi, mis tunne tegelikult lahus olla on,» nentis Tiina.

Tänapäeva infoühiskonnas, kus Facebooki kaudu saab kõike ja kõiki jälgida, lahvatab tihti tüli: emb-kumb külastab kallima lehekülge ja leiab sealt midagi, mis silma jääb. Näiteks, kui keegi tundmatu on ebasobiva kommentaariga hakkama saanud või sõbraks lisanud.

«Meil selles vallas suuri tülisid ei olnud. Küll aga muutis vahel meele kurvaks, kui me õhtul Skype'is rääkida ei saanud, sest ühel meist tuli midagi olulist vahele. Alguses väga raske oma päeva planeerida ja konkreetselt paika panna, mis kell me siis Skype'is räägime,» jutustas neiu ja lisas, et kõnede pikkus varieerus neil kümnest minutist ühe tunnini.

Võõrastega flirtimine kaugsuhte ajal

Kust läheb piir, et mis on süütu flirt ja mis petmine? «Näiteks ööklubis tantsides ma ise tundsin, kust läheb piir, millest ma üle ei astu. Ausalt öeldes ei olnud mul soovigi võõraste meestega tantsida. Sõbrannadega sai muidu päris palju väljas käidud ja mõni neist, kellel mees ja laps kodus ootamas, flirtis küll täiel rinnal. Ma ei arva, et lihtsalt süütu flirt kohe petmine on, aga mul endal lihtsalt ei olnud soovi võõrastega tantsida.»

Ööklubis kehitavad samuti omad kirjutamata reeglid, mida aga agaramad kohe nõus murdma on. Tiina tantsis küll vahel mõne võõra noormehega, kuid lõpuks muutusid tantsupartneri korduvad lähenemiskatsed tüütavaks.

«Tavaliselt ma ütlesin kohe alguses ära, et olen kinni, aga tihti see ei mõjunud. Liibuv tants olekski minu jaoks piir, millest ma üle ei astuks,» räägib kaunis eestlanna. Üldiselt pole paar teineteisele piiranguid kehtestanud.

«Kui temal mingi pidu oli, siis ma ikka uurisin, et kes veel on ja mis seal toimub. Veidi armukadedust tuleb suhtele ainult kasuks. Üleliigne pärimine, solvumine ja kahtlustamine – need oleks juba liiast.» Tiina jaoks on suhtes usaldus kõige olulisem. Tema sõnul saavad need inimesed kaugsuhtes hakkama, kes endasse ja suhtesse usuvad.

Tiina rõõmustab, et temal sai see aasta kaugsuhet lõpuks läbi: neiu kolib kuu aja pärast Ameerikasse oma kallima juurde. Teistele kaugsuhtes olijatele soovitab ta aga jõudu ja tahet vastu pidada ning sõbrannade manitsusi mitte tähele panna.

Hea lugeja, mida Sina arvad, kust maalt läheb piir flirtimise ja petmise vahel? Kas vajadus flirtida on alati ohumärk, mis annab teada, et olemasolevas suhtes on midagi valesti? Või on see tervislik ja värskendab suhet?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles