Eesti lasteaialaste teadmised tervislikest eluviisidest kõiguvad märkimisväärselt – on hästi informeeritud lapsi, kes oskavad asjade tervislikkust ka põhjendada, mõne teadmised on aga väga puudulikud, leidis Mari Seljamaa Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös «6-7-aastaste laste teadmised tervislikest eluviisidest».
Seljamaa uuris oma töös, millised on koolieelse rühma lasteaialaste teadmised tervislikest eluviisidest, võrreldes tavalasteaias ja tervist edendavas lasteaias (TEL) käivate laste tulemusi. Ta leidis, et laste teadmised tervislikest eluviisidest on küll pigem head, kuid peaksid olema palju mitmekülgsemad ning põhjalikumad.
«Mõlema lasteaia laste jaoks tähendab tervislik toitumine eelkõige tervislike toitude söömist. Kummagi lasteaia lapsed ei oska aga põhjalikumalt selgitada, mida tervislik toitumine tähendab,» nentis Seljamaa.
Uurimuses tuvastas ta, et tüdrukutel on kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele mitmekülgsemad teadmised kui poistel. Samuti on tüdrukutel laialdasemad teadmised une vajalikkusest. Samas on tavalasteaia lastel mitmekülgsemad teadmised une ja puhkeaja tähtsusest kui TEL lastel.
Näiteks, teadis üks 6-aastane TEL tüdruk, miks on uni vajalik: «Sellepärast, et siis kasvab ja siis on järgmisel päeval hea tuju ja värske olla. sellepärast peab magama hästi ja peab korralikul ajal magama minema, sest muidu sa ei jõua hommikul kooli või lasteaeda minna, sest sa oled liiga väsinud.»
Teine 6-aastane TEL tüdruk arvas lõunauinaku vajaduse kohta nii: «Sellepärast, et saaks õhtul, kui sul on mingi pidu, seal peol olla, muidu sa hakkad jonnima ja sul on paha tuju. Selleks peab olema värske, et jaksaks õhtul peol tüdrukutega tantsida.»
Tavalasteaia 6-aastane poiss teadis aga: «Et kasvada ja terveks saada. Ja kui sa õpid hommikul midagi ja pärast magad lõuna ajal, siis sa tead seda asja õhtul ka. Kui sa ei maga, siis sa üldse ei teagi, mis sa hommikul näiteks õppisid.»
Seevastu sportimise ohtudest on põhjalikumad teadmised TEL-i lastel, kes oskasid ohtudena välja tuua ka spordivigastusi, tõdes Seljamaa. Nii teadis TEL-tüdruk, et sportida on vaja selleks, et terve ja tugev olla. «Aga mõni teeb lihtsalt sporti, et ennast hästi tunda, aga mõni teeb olümpia pärast sporti.»
«Mõiste «hügieen» on mõlema lasteaia laste jaoks täiesti võõras. Tavalasteaia ja TEL-i laste teadmised pesemise ja puhtuse vajalikkusest on võrdsed, kuid TEL-i laste teadmised tervist kahjustavatest ainetest ning käitumisest on mõnevõrra põhjalikumad tavalasteaia laste omadest.»
«Kõige põhjalikumad teadmised on tervislikust toitumisest ja hügieenist. Väga vähe teatakse une- ja puhkeaja tähtsusest ning tervist kahjustavast käitumisest, eriti narkootikumidest,» leidis ta. Tema sõnul sõltusid laste teadmised väga palju just õpetajast, aga oma osa on ka meedial.
Sõltub õpetajast
«On lapsi, kellel on väga põhjalikud teadmised erinevatest tervislike eluviiside aspektidest ning ka oskus põhjendada, miks mõni asi on tervisele kasulik või kahjulik. Samas on lapsi, kelle teadmised tervislikest eluviisidest on väga puudulikud ning ühekülgsed.»
Üllatusena märkas Seljamaa, et tavalasteaia ja tervist edendava lasteaia laste teadmiste vahel ei ole suuri erinevusi. «Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava hõlmab ka tervisekasvatust ning seetõttu tehakse tervisekasvatust nii tavalasteaias kui ka tervist edendavas lasteaias, tavalasteaed lihtsalt ei reklaami seda eraldi välja,» pidas ta selle põhjuseks.
«Teadmiste ja harjumuste kujundajateks on eeskätt lapsevanemad ning ka õpetajad, kes peavad olema lastele eeskujuks, andma vajalikke teadmisi ning oskusi,» märkis Seljamaa. Ta soovitas, et võrdselt lugema, kirjutama ja arvutama õppimisega võiks lapsevanemad ja õpetajad sama palju tähtsustada ka teadmisis, kuidas tervist hoida ning edendada, sest need panevad aluse ka tervist edendavale käitumisele.
Seljamaa intervjueeris oma magistritöö raames 28 last vanuses 6-7 aastat, neist 14 käis tavalasteaias ning 14 tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikuga ühinenud lasteaias.
-
Valik laste vastuseid:
* Vastates küsimusele, millised tegevused/ained on tervisele kahjulikud, tõi 17 last välja, et alkohol on kahjulik, 14 last, et suits ja suitsetamine on kahjulik ning vaid 1 laps tõi välja narkootikumid. Alkohoolsetest jookidest osati nimetada veini, vahuveini, õlut, gini ja viina. Konkreetseid narkootikume ei maininud ükski laps.
* Miks narkootikumid on kahjulikud?
«Need on küll jubedad asjad, sellepärast, et siis võid ära surra ja siis võib nii koledaks muutuda ja siis koguaeg varastad raha oma isalt ja kõigilt teistelt.» (Poiss, 6. aastane, tava l/a).
«Need teevad imelikuks ja halbu asju sinu organismile. Neid ei tohi nuusutada, muidu hakkavad mingi lilled toas õitsema ja mingi liblikad ja.» (6. aastane tüdruk, TEL)
* Miks peab inimene ennast pesema?
«Et puugid ei tuleks. Et seened ei kasvaks peale ja et mustaks ei saaks. Ja hambaid peab pesema, siis on hambad valged.» (6. aastane poiss, tavalasteaed)
* Mida tähendab Sinu arvates tervislik toitumine?
«Et sa sööd tublisti, et sa sööd kõik ära.» (6.aastane tüdruk, TEL)
* Mis on narkootikumid?
«Narkootikume süstitakse süstlaga, et narkomaanid süstivad narkootikume endale sisse, et siis algues on natuke hea tunne ja siis pärast ei ole enam üldse ja siis pärast sured ära. Ja kui kõik süstivad ühe ja sama süstlaga, siis levivad haigused.» (Poiss, tava l/a, 7. aastane)
* Miks on Sinu arvates magamine/uni inimesele vajalik?
«Sellepärast, et sa ei oleks hommikul väsinud. Ja sellepärast, et lapsel on vaja seda... und. Sellepärast, et muidu kui sa ei oleks mitte kunagi maganud, siis sul tuleb hammas ära ja hambahaldjas ei toogi midagi, kui sa ei maga. Sest ta toob ainult öösel ja kui sa magad ja padja all on hammas.» (Tüdruk, 6. a, TEL)
(Allikas: Mari Seljamaa magistritöö)