Sel nädalal leiab aset tänavune suurim ajateenistusse värbamine ning paljud neiud saadavad oma kallimad teele. 21-aastane Tartu üliõpilane Liis (nimi muudetud) jutustas naine24.ee'le, millised tunded teda vahetult pärast noormehe minekut valdavad.
Arvamus: noormehe sõjaväkke minek ei tähenda suhte lõppu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisist ja Raunost (nimi muudetud) sai paar ligi kaks aastat tagasi. Pühapäeval jätsid noored teineteisega mõneks ajaks hüvasti, sest Rauno pidi järgmisel hommikul Tapa sõjaväepataljoni sõitma. Suuri pisaraid neiu sõnul ei valatud ja kummalgi ei tulnud pähe lahku minna.
«Selles ei olnud üldse küsimus, see ei olnud mingit variant, et mitte kokku jääda, » ütles Liis kindlalt, kuigi ta on teadlik sellest, et suur hulk suhteid leiab lõpu just ajateenistuse ajal.
Neiu südamesse on juba väike igatsus tekkinud. «Praegu ikka mõtlen, et tahaks Raunoga koos olla. Ta just helistas mulle ja rääkis esimestest muljetest. Kahjuks tuleb nüüd leppida, et telefonikõned jäävad harvemaks ja lühemaks kui tavapäraselt,» tõdes Liis.
Noor naine kõlas üsna optimistlikult, öeldes, et kuu aega praktikat viivad muremõtted eemale. «Ma arvan, et tema ka ikka, kui tagasi tuleb, on rõõmus ja tahab minuga koos edasi olla. Mul ei ole mingeid kartusi. Ei tasu nukrutseda. Elu läheb nii, nagu ta läheb. Ma arvan, et me väärtustame pärast sõjaväge oma suhet rohkem.»
Liisi meelest tuleks kõigil noormeestel ajateenistus läbida. «Kuigi minu poiss ei olnud kindel, kui palju seal n-ö Eesti riigi kaitsmiseks kasu saab, tahtis ta minna ja võttis seda kui teatud spordilaagrit,» nentis naisterahvas.
«Ma ise mõlgutan mõtteid, et Tallinnasse kolida, kus mu poiss õpib. Ja ma oleksin oluliselt kurvem olnud, kui ta oleks järgnevatel aastatel pidanud minema - selles mõttes tuli sõjaväkke minek õigel ajal,» leidis Liis ja soovis saatusekaaslastele jõudu ning edu ootamisel.