Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juhatuse esimees Ralf Allikvee sõnul on võimalike vastsündinu või ema surmaga lõppevate juhtumite vältimiseks vaja kehtestada kodusünnitust reguleerivad õigusaktid, mis võimaldaksid pakkuda kodusünnitajatele adekvaatset meditsiinilist abi.
Allikvee pöördus tervishoiupoliitika eest vastutavate juhtide poole sooviga saada seisukoht kodusünnitusel ohtu seatud ja haiglas elule aidatud vastsündinu juhtumile. Tegemist oli planeeritud assisteerimata koduse sünnitusega, mille järgselt jõudis vastsündinud poeglaps kahe tunni vanusena üliraskes seisundis keskhaiglasse, kirjutas meditsiiniuudiste portaal mu.ee.
Tema pöördumisele on lisatud juhtumi kirjeldus ilma lapse ja ema nime nimetamata, näitamaks probleemi tõsidust. Poeglaps sündis 7. mail 39. rasedusnädalal kodus. Tegu oli planeeritud ja assisteerimata vettesünnitusega, mille juures viibis mittemeedikust tugiisik. Viimast oli perele soovitanud ämmaemand. Isiku nime perekond avaldada ei soovinud.
Laps sündis 36-kraadisesse jahenevasse vannivette, tema nabanöör lõigati läbi 18-ndal eluminutil ebasteriilsete kääridega. Vanemad tõid lapse sünnitusmajja kahe tunni vanusena, kuna ema oli häirima hakanud, et vastsündinu oli liiga vaikne, ei nutnud ega võtnud rinda.
Laps oli haiglasse jõudes äärmiselt kahvatu ja külm, teadvuse häirega jne. Kliiniline diagnoos oli: vastsündinu hüpotermia, hüpovoleemiline šokk, akuutne aneemia ja infektsioosne risk.
Pärast asjakohast ravi, sealhulgas vereülekannet, lapse seisund normaliseerus.
Haigla on seisukohal, et vanemad seadsid selle lapse elu kodus sünnitamise ja ebaõigete võtete kasutamisega teadlikult ohtu. Allikvee nentis 30. mail saadetud pöördumises, et vanemad on kohustatud oma lapse elu ja tervise eest vastutama ning nende käitumine ei tohi last kahjustada ja lapse elu ohtu seada.
«Millal kavandatakse välja töötada ja kehtestada kodusünnitust reguleerivad õigusaktid, mis võimaldaksid pakkuda kodusünnitajatele adekvaatset meditsiinilist abi, et vältida analoogsete või ka võimalike vastsündinu või ema surmaga lõppevate juhtumite kordumist,» küsis Allikvee pöördumises.
Lisaks palub suurhaigla juht vastust küsimusele, millal ja kas on kavas alustada laiapõhjalist ühiskondlikku diskussiooni kodusünnituse ja selle ohutuse teemadel. «Juhime tähelepanu sellele, et antud juhtum, mille kirjeldus on antud pöördumisele lisatud, on üks paljudest sarnastest juhtumitest viimaste aastate jooksul.»
Allikvee ootab ITK pöördumisele nii sotsiaalminister Hanno Pevkuri, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna, terviseameti peadirektor Tiiu Aro ja MTÜ Eesti Ämmaemandate Ühingu president Siiri Põllumaa vastust.