Kuidas valida päikesekaitsekreemi?

Esme Kassak
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastele mõeldud päikesekaitsekreemid on üldjuhul nahasõbralikuma koostisega ning sobivad hästi ka tundliku nahaga täiskasvanule.
Lastele mõeldud päikesekaitsekreemid on üldjuhul nahasõbralikuma koostisega ning sobivad hästi ka tundliku nahaga täiskasvanule. Foto: SCANPIX

Erinevad tootjad pakuvad erineva koostise ja erinevas hinnaklassis päikesekaitsekreeme, nii täiskasvanutele kui ka spetsiaalselt lastele mõeldud tooteid. Kui kogu perele peaks valima vaid ühe toote, siis võibki lähtuda eelkõige laste vajadustest. Sageli on need kreemid ka ihusõbalikumad, sobides hästi tundlikule nahale.

Naha loomulik kaitse ja SPF

Päikesekaitsevahendi efektiivsust näitab päikesekaitsefaktor SPF, mis näitab kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Lihtne valem sobiliku toote leidmiseks on Nivea ja Eucerini tootejuhi Viivika Kasuri sõnul järgmine: tuleb korrutada naha enda kaitsevõime SPF numbriga tootel. Nii saab aja, kui kaua tohib sellega kaetult päikese käes viibida.

Kui naha enda kaitsevõime on umbes 10 minutit ja kasutatava toote SPF 20, siis võib seda toodet kasutades päikese käes viibida 10 minutit x SPF 20 minutit = 200 minutit ehk 3,5 tundi. Kindlasti tuleb saadud aja sees toodet mitu korda uuendada, et kaitse püsiks.

Antud valem on väga üldine valem ning kindlasti tuleks arvestada ka oma nahatüübi, aja, koha ja sellega, kui kaua tahetakse päikese käes viibida.

SPF number näitab eelkõige kaitset UVB-kiirguse eest, kõrgem SPF kaitseb paremini ka UVA spektri osas. Heledanahalised, päikese käes kergesti nahapõletusi saavad inimesed peaksid valima kindlasti tugevama kaitsega tooteid (abi võib olla tabelist: www.eucerin.ee/users/flash/et/index.html).

Soovitud tulemuse annab vaid õiges koguses päikesekaitsevahendi kasutamine: 2 mg / cm² ehk umbes 40 ml keskmisele täiskasvanud inimesele. Sõltumata päikesekaitsekreemi omadustest, nagu SPF number või veekindlus, tuleb seda peale iga ujumist ja samuti iga 2-3 tunni tagant uuendada. Kreemi toimet vähendavad nii tuul, õhuniiskus, higistamine, ujumine kui ka rätikuga kuivatamine vahepeal.

Kauni jume ihaldajate rahustuseks olgu öeldud, et SPF ei takista kuidagi päevituse saamist, see lihtsalt võtab kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks, ja tulemuski püsib kauem!

Sobib lapsele, sobib kogu perele

Kui peaks valima kogu perele ühe toote, siis soovitab Viivika Kasur eelistada nahasõbralikumaid ja tõhusaid lastekreeme, mis sisaldavad vähem lisaaineid ja on ka veekindlamad. Paljudele lastele mõeldud toodetele on lisatud ka nahka rahustava mõjuga pantenooli.

Tundliku naha puhul on oluline silmas pidada, et toode sisaldaks võimalikult vähe lisaaineid, millest tavalisemad on säilitusained ehk parabeenid, värv- ja lõhnaained. Eriti tundlik on laste nahk, mis on vastuvõtlik igasugustele ärritustele ja seetõttu peaks lastele sobivat päikesekaitsekreemi valides olema eriti tähelepanelik ja lugema, mis koostisainetega tegemist on.

Kindlasti peaks päikesekaitsekreem Looduskosmeetika.ee juhi Helen Kauba sõnul pakkuma kaitset UVA-kiirguse eest, kuid kõik kreemid seda siiski ei tee. Koostisosi, mis ühes päikesekaitsekreemis olema peab, ei ole tema sõnul kuigi palju.

Ettevaatusega suhtus ta näiteks A-vitamiini (retinyl palmitate või retinol), mis antioksüdandina sisaldub naha vananemist aeglustavates ja valdavalt siseruumides manustatavates öökreemides, samas kui otsese päikesevalguse käes võib see kiirendada naha kühmude kasvamist.

Ideaalset päikesekaitsekreemi ei olegi

Helen Kauba sõnul sada protsenti ideaaalset päikesekaitsekreemi tänapäeval ei olegi, parimad aga on tema meelest kindlasti orgaanilise koostisega kreemid, kus puuduvad kemikaalid. Orgaaniliselt on saadud näiteks jojobaõli, mis on väikelastele kindlasti kõige nahasõbralikum, aga selle SPF faktor on väga madal, kõigest 4.

Ka Viivika Kasur tõdes, et päris looduslikku päikesekaitsekreemi ei olegi, sest EL standarditele vastavat UVA/UVB filtrite süsteemi ei ole võimalik looduslikult toota. Eraldi tõi ta Eucerini toodetest välja siiski mikropigmentidega päikesekaitsekreemi, mis sisaldab ainult füüsikalisi filtreid. EU standarditele mainitud toode samal põhjusel aga ei vasta. Füüsikalised filtrid peegeldavad UVA ja UVB kiirgust, samas kui keemilised filtrid absorbeerivad kas ainult UVA või UVB kiiri või siis mõlemaid.

Viivika Kasuri soovituseks Nivea ja Eucerini tootejuhina on mõistagi nende nimetatud brändide tooted, kuid ta toob nende puhul ka välja, et ongi olemas spetsiaalselt tundlikule nahale ja kõrge SPF 50 kaitsefaktoriga tooted. Näiteks Nivea Sun Kids Pure & Sensitive tooted ei sisalda värvaineid, säilutusaineid ega parabeene ja on lastearstide järelevalve all dermatoloogiliselt heaks kiidetud.

Üldjuhul on lastele mõeldud kreemid mitte ainult suurema veekindlusega, vaid ka liivakindlad. Selle praktilisus ei ilmne mitte üksnes rannas, vaid ka tavapärastel liivakastitoimetamistel. Tavalise kreemi puhul hakkab liiv kohe lapsele naha külge ja on ebamugav. Seejuures ei tohiks unustada, et kaitsvat kreemi tuleks kanda juba 15-30 minutit enne päikese kätte minekut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles