Andres Sild: peamine põhimõte vägivallavabaks paarisuhteks on võrdsus meeste ja naiste vahel

Psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild.

FOTO: Peeter Langovits

Üks mu sõber kirjeldas, et kui ma räägin vägivallaga seotud probleemidest, muutub mu hääl ja olek samuti mingil moel vägivaldseks. Vägivallaprobleem puudutab meid kõiki, keegi pole süüst puhas. Pole võimalik võidelda vägivalla vastu vägivaldsel viisil. Oma suhtumise näitamiseks peame leidma mittevägivaldseid alternatiive, näiteks valge lindi kampaania, kirjutab psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild.

Hästi toimiv paarisuhe tähendab koostööd kahe inimese vahel. Koostöö eelduseks on mõlemapoolne vaba tahe, turvalisus, vastastikune austus ja lugupidamine. Iga solvamine ja inetu tegu ei ole küll vägivald, kuid lööb mõra koostöösse. Vägivald laiemas mõttes on tegu, mis on suunatud teise inimese vastu (teeb haiget, vigastab, solvab) ja paneb teda tegutsema viisil, mida ta ei soovi.

Peamine põhimõte vägivallavabaks paarisuhteks on võrdsus meeste ja naiste vahel. Vägivaldselt käituvad nii mehed kui naised, sagedamini ja ohtlikumalt siiski mehed. Ühe inimese vägivaldne käitumine ei õigusta teise poole vägivalda.

Tänapäeva Eestis on soorollid endiselt jagatud üsna traditsiooniliselt. Kui perre sünnib laps, siis jääb tavaliselt koduseks naine, mees käib tööl edasi. Lapsega kodus olles on naine mehest majanduslikult sõltuv. Sellises rollijaotuses ei ole midagi halba, kuni seda ei kuritarvitata. Umbes 1/3 naisi Euroopas ja Ameerikas on kogenud lähisuhtevägivalda oma partneri poolt.

Lähisuhtevägivald on alati ohtlik ja vigastav ja suunatud ka laste vastu. Lähisuhtevägivald on korduv käitumine, see ei ole juhuslik intsident tänaval. Toimub süstemaatiline töötlemine, võimu kuritarvitamine. Kuigi vägivallatseja võib väita, et tegutses impulsiivselt või emotsionaalselt, on tema tegutsemine teadlik. Ta käitub pigem tahtlikult, mitte juhuslikult või kontrolli kaotades, kuid tema tegutsemise aluseks olev mõtlemine on üldiselt mitteteadlik.

Lähisuhtevägivald on tark ja tulemuslik, sisaldab planeerimist, kontrolli, valikuid ja kaalutlemist. Lõpetab arutelud, annab eneseväärtuse tunde, pingemaanduse, emotsioonide väljaelamise, erutust, kättemaksu, aitab lahti saada ohvritundest, kaitseb ärevuse, ebakindluse, jõuetuse eest. Lähisuhtevägivald ei ole mitte enesekontrolli kaotamine, vaid kontrolli kehtestamine teise üle.

Vägivaldses peresüsteemis on kolm rolli: vägivallatseja, ohver ja pealtvaataja, kes ei sekku. Igaüks võib vaheldumisi olla kõigis kolmes rollis. Oluline on katkestada vägivallasüsteem ja leida uus ja mittevägivaldne viis suhetes olemiseks.

Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Vägivallatsejal on sageli madal enesehinnang. Nad ei võta vastutust oma tegude eest. Sageli nad süüdistavad ohvrit vägivalla põhjustamises.

Füüsiline vägivald ei ole ainult löömine, vaid ka tõukamine, pigistamine, väänamine, kinni hoidmine, tuppa või rõdule lukustamine jne. Samuti on psüühilisel vägivallal mitmeid väljendusi: alandavate nimedega kutsumine, raha ära võtmine, hirmutamine, töölkäimise takistamine, partneri suhtlemise piiramine sõprade vanematega, jälitamine.

Ka kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega «midagi hirmsat ette võtta», hirmutamine pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne.

Ära lepi vägivaldse pereeluga. Sa ei ole üksi, otsi abi!

Allikad, viited:

Tagasi üles