Eestis esineb kolibakteri nakkust harva

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloog lahkab laboris kurki. Pilt tehtud 30. mail Saksamaal Rostockis.
Bioloog lahkab laboris kurki. Pilt tehtud 30. mail Saksamaal Rostockis. Foto: SCANPIX

Saksamaal levivat enterohemorraagilist kolibakteri nakkust esineb Eestis harva, mullu registreeriti vaid viis haigusjuhtu, teatas terviseamet.

2009. aastal oli nakkusjuhte Eestis neli ja aasta enne seda kolm. Tänavu ei ole registreeritud ühtegi enterohemorraagilise kolibakteri poolt põhjustatud haigestumist.

Saksamaal oli aga eilse seisuga registreeritud 373 nakkusjuhtu ja neist kuus on juba lõppenud surmaga. Puhang sai alguse mai teisel nädalal, mil täheldati nakkusest põhjustatud verehaiguse, hemolüütilise ureemia sündroomi ja verise kõhulahtisusega haigestunute arvu järsku tõusu.

Haiguste tekitajaks on inimesele ohtlikku mürki tootev enterohemorraagiline kolibakter, mis levib saastunud toidu või veega. Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, idude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Saksamaal peetakse nakkuse levitajaks värskeid kurke, tomateid ja salatit. Samas võib hügieeninõuete mittetäitmisel nakkus levida ka haige poolt saastatud pindade või esemete kaudu.

Enterohemorraagilise kolibakteri nakkuse inkubatsiooniperiood kestab kolm kuni kaheksa päeva. Haigusnähud varieeruvad kõhuvalust ja verisest kõhulahtisusest kuni hemolüütilise ureemia sündroomini, mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi haigusnähud.  Sündroom kujuneb tavaliselt ühe nädala jooksul pärast kõhulahtisuse teket umbes kaheksal protsendil haigetest. Peamisel ohustab see väikelapsi ja vanemaealisi. Harvadel juhtudel võib haigus lõppeda ka surmaga.

Haigestumise vältimiseks soovitab terviseamet juur- ja puuvilju korralikult jooksva veega pesta ning liha korralikult läbi küpsetada. Samuti tuleb toiduvalmistamisel tööpinnad ja –vahendid puhtana hoida, vältida ristsaastumist ehk toored toiduained, eriti liha, tuleb hoida eraldi valmistoitudest. Valmistoitu ei tohi ka pikka aega soojas hoida, vaid külmkapis ja sealgi mitte üle paari päeva. Tõhus ennetusmeede on veel käte pesemine pärast tualeti kasutamist ja enne sööki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles