Filmitäis jaburat vene huumorit: lihases lontkõrvad ja matsakad nümfomaanid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Seksikast showtantsijannast kaitseingel-kaunishing.

FOTO: outnow.ch

Nüri nali on nõme, kuid nõme nali ei pruugi seda kaugeltki mitte olla! Vene huumor on omaette žanr. Kes seda fännab, naudib kindlasti ka värsket lärmakate karakterite kampa ning jaburuste defileed, mida pakub «Öine vahetus».

Pean tunnistama, et olen üles kasvanud vene komöödiate seltsis ning naeran mahlakas kõnepruugis krõbeda (origineelkeeles) vene musta huumori peale alati. «Öine vahetus» on ses osas võrratu – subtiitrid ei kaota ehedaid repliike ja filmi tõlgegi on päris kobe. «Kuidas sa selle tellise ujuma õpetasid?» «Armastusel nagu kondenspiimal ei ole parim-enne-tähtaega.» Tihtipeale on komöödiafilmide killusadu muhe, kuid täiesti ebaveenev – mitte keegi tegelikult nii ei räägi. Siin on see elulähedane. Mina usun. Ja naeran.

Vaidlen vastu süvakultuurlastele, kelle silmis annab komöödialembus kohalike kinokülastajate vaimsetele võimetele kesise hinnangu. Vastupidi – kes veel naerda suudab, sellel on närvid korras. Lihtne rõõmsameelsus on palju väärtuslikum kui kibedusega timmitud kirgas intellekt.

Vene huumorižanris on elumahlad veel täiega alles ning risti seal ette ei lööda. See pole vastik, lääge ja steriilne seep, nagu võib paraku sageli öelda Hollywoodi huumori kohta. Komöödia on minu silmis kõige raskem žanr, milles kõnekat filmi teha. Naljakat janti ohustab alati piinlikkusse uppumine, sest soovist vaatajat iga kurvi taga üllatada läheb asi sageli totraks kätte. Ka selles filmis ei tulda paraku puhtalt välja. Sentimentaalse alatooniga ja moraliseeriva mekiga massistseenid – oo õudust, miks te neid ometi filmidesse topite?! Pole ma veel näinud ühtegi õnnestumist selles vallas! Käsikirjas paistab see ehk armsalt naljakas, kuid ekraanil on hale. Aga ei midagi hullu – pikalt pole seepi süüa vaja, ülejäänud vaatamine on täitsa vahva, vürtsikas ja üle võlli napakas. Heas mõttes.

Vaesed mehed, keda elu klohmib, on selleski loos kesksed karakterid. Kenad lontkõrvad, keda matsakad matroonid isukalt kütivad ning oma emakenegi peaasjalikult sõimuga kostitab. Dramaatilised kallimad ja ründavalt sõbruneda soovivad kolleegid.

Mida teeb lihtsakoeline keevitaja, kui ta töö kaotab? Ikka seda, millega oma oskuste baasil toime tuleb. Sarnase võtmega filme on eri riikides tehtus terve trobikond, sest stripparina tööle asuv kohmakas keevitaja ning tema lustakad seiklused mäsleval elumerel on kindla peale hea ajupuhkusefilmi materjal.

Tagasi üles