Seitsmest vastsest emast üks kogeb sünnitusjärgset depressiooni, kuid Briti Isaduse Instituudi järgi ohustab see seisund ka iga kümnendat isa - kõige kriitilisem on seejuures ajavahemik kolm kuni kuus kuud pärast lapse sündi.
Ka mehed kogevad sünnitusjärgset depressiooni
30. mai 2011, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarnaselt naistega võib meestelgi olla raskusi lapse sünniga kaasnevate suurte elumuutustega kohanemisel, ütles instituudi uurimisjuht Adrienne Burgess BBC’le.
«Hormoonid, unepuudus, suurenenud vastutus ja üldine stress võib puudutada mehi sama palju kui naisi,» ütles ta. «Ning kui partner on depressioonis, on meeski seda suurema tõenäosusega.»
Suurema sünnitusjärgse depressiooni riski all on mehed ja naised, kel on olnud varasemaid probleeme vaimse tervisega. Kuid meeste puhul võib depresioon alata juba naise raseduse ajal, kui suhted on juba muutumas. Isa võib tunda end kõrvalejäetuna, kui naisele koondub üha suurem tähelepanu.
Pärast lapse sündi võib tekkida probleeme sellest, et naised arvavad, et oskavad lapsega paremini ümber käia ning kipuvad mehi kritiseerima ja liigselt domineerima, õõnestades sellega meeste enesekndlust.
Sünnitusjärgsete haiguste assotsiatsioni nõustaja Liz Wise märkis, et selle tulemusena lõpetab partner tihtipeale oma naisele abi pakkumise, mis võib omakorda viia teineteisest eemaldumiseni.
Sünnitusjärgse depressiooni sümptomid
Nii emad kui isad võivad tunda end väsinuna, olla stressis, liigselt emotsionaalsed, ebaadekvaatsed ning tunda end süüdi - kuid mehed ja naised reageerivad neile tunnetele erinevalt, mis võib teha sümptomite äratundmise keerukaks.
Öeldakse, et depressiooni all kannatavad mehed muutuvad hulluks, samas kui naised muutuvad kurvaks. Ekspertide sõnul on meeste puhul sümptomiteks liigne alkoholi tarbimine, omaalgatuslik ravimite võtmine ning kõrvalsuhted.
«Mehed saavad tõenäoliselt paremini hakkama ümbritseva maailma türanniseerimisega, kui nad ei ole tegelikult õnnelikud, samas kui naised kipuvad rohkem kohanema,» ütles Philipp Hodson Briti nõustamise ja psühhoteraapia assotsiatsioonist.
Uuringute järgi ohustab nende perede lapsi, kus isa põeb sünnitusjärgset depressiooni, suurem emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide risk, mida on märgata kuni 11. eluaastani. Poisse mõjutab isa depressioon seejuures rohkem kui tüdrukuid.
«Kui sa oled tõesti tõsiselt, kliiniliselt depressioonis, ei hooli sa millestki,» ütles Hodson. «Depressioon on kõige hullem valu, mida saab ette kujutada, ning on praktiliselt vältimatu, et keegi teine peab sekkuma, et sind sellest välja tuua.»
Oluline on seejuures saada tuge nii ruttu kui võimalik. Nõustamine, psühhoteraapia, osteopaatia, massaaž ja refleksoloogia - kõigest sellest võiks olla abi. Samuti on oluline piisavalt puhata, korralikult süüa ning oma tundeid kirja panna.