Kes sageli Ülemistele satuvad, saavad aru, mida ma silmas pean: Tallinna lennujaam on üks feminiinsemaid lennujaamu Euroopas. Hiljuti sai see küll Lennart Meri nimeliseks, aga on ilmselge, et Ülemiste on läbi ja lõhki naiselik. Kõige hubasem, mida ma tean, täis maitsekat disaini ja põhjamaa naisele omast sarmi.
Ka olen ma täheldanud, et alati, kui ma Tallinnasse või Tallinnast kuhugi lendan, on vähemalt pool lennukis istuvatest inimestest naised. Enamasti 20ndates-30ndates noorepoolsed naiselikud eestlannad. Silmis helk, mida ma Kalamajas, Kristiines ja Viru keskuses jalutades näen harva.
Reisimine, erinevate maailmade kogemine teeb hingele head. Aitab karget talve taluda ja teha teoks unistusi, mis Nõukogude Liidu ajal oleks ainult unistusteks jäänudki.
«Ja mis selles nii iseäralikku on?» imestas Triin. «Miks see, et naised reisivad, sinu meelest nii eriline on?»
«Ei olegi,» vastasin. «Ainult et tavaliselt on lennujaamades ja lennukites palju rohkem testosterooni.»
Lendamimine pole mitte ainult kallis lõbu, vaid on ka väga instrumentaalne. Põhjuseid, miks mehed rohkem lendavad, on palju: neil on rohkem raha, nad hoolitsevad laste eest vähem, nad on kõrgematel ametikohtadel, nemad käivad välismaal müügitehinguid sõlmimas, nemad kirjutavad alla lepingutele jne jne.
Ja lisaks kõigele toidab reisimine ka meeste fantaasiaid. Mobiilsus tekitab võimuillusiooni. Paljud mehed unistavad, et lennukis seab end nende kõrvale istuma mõni imekena prantsuse parfüümi (Chaneli?) järele lõhnav neiu.
Palju fantaseeritakse stjuardessidest: hiljuti Expedia poolt läbi viidud uurimuses tunnistas neli viiendikku küsitletud meestest, et flirdib lennu ajal mõne meeskonnaliikmega. Ja loetelu võiks siin veel pikalt jätkata.
«See kõlab jälle natuke matšolikult,» ei tahtnud Triin nõustuda.
Võimalik, aga need olid faktid. Ka kõige emantsipeerunumates ühiskondades reisivad mehed rohkem kui naised… Kütid, sõjardid, presidendid, firmajuhid… Meeldib see meile või ei, aga enemikus riikides on siiani valdavalt tradistioonilised soorollid.
«Olgu, aga mis selles nii erilist on? Miks siis sinu meelest eesti naised nii palju reisivad?»
Mõistatuse lahendust polnud vaja sügavalt kaevata:
«Teis on lihtsalt rohkem uudishimu kui eesti meestes ja selle tulemusel lõpetavad paljud teist ka välismaa boyfriend´iga. Või abikaasaga. Või armukesega. Sellepärast reisivad Eesti naised rohkem, mu kallis Triin. Kui sa siin segapaare vaatad, kui tihti on neis meespool eestlane? Välismaalastel on siinsesse eksootikasse kerge armuda ja sageli pole neil kahju oma silmarõõmule reisi väljagi teha…»
Mõistagi ei reisi eesti naised alati välismaa meeste pärast. Palju on ju ka Euroopa Liidu programmides osalejaid: Erasmus, noortevahetused… Või need vaprad, kellele avab maailma välismaale lapsehoidjaks minek.
Triin jäi siinkohal nõusse, aga ma tahan veel pisut selgitada:
«Poola naised on seksikad ja naiselikult õrnad, aga nende usklikkus seab piirid… Vene naised võivad olla emotsionaalsed ja teravad, aga enamasti on nad lääne mehe jaoks liiga rahale orienteeritud… Rootslannad on võluvad, aga liiga hellitatud ja kodanlikud… Eesti naised on teistsugused, teis on midagi erilist… Te olete julged ja tasakaalukad. Ja teie suhtlusoskused on suurepärased. Teis on austusväärset eneseteadlikkust ja te oskate keeli.
«Võib-olla on sul õigus… Lugesin eile, et isegi soome mehed tahavad aina rohkem endale eesti naist,» tunnistas Triin.
Välismaalase elukaaslasena jäi ta sellele ka ise korraks mõtlema. Nagu oleks peeglisse vaadanud. See mõte tundus talle omamoodi meeldivat. Tal oli hea meel igihaljast tabust üle olla.
Selge, et Ülemistel – või ka Lufthansa, Estonian Airi või Ryanairi pardal – tunda oleva naiseliku briisi taga on rohkem kui naiselik intuitsioon. Emotsionaalne intelligentsus. Loodetavasti paneb neid naisi liikuma ka ellujäämistung.
Kuigi nende salajased, aga targad strateegiad võivad tunduda julmad, on neis tubli annus patriotismi. Alateadlikku kollektivismi: vaid nemad saavad selle rahva elus hoida.
*Valik João Lopes Marquesi varasemaid arvamuslugusid on koondatud kogumikesse «Minu ilus eksiil Eestis» ja «Minu väga ilus eksiil Eestis».
Tõlkinud Teve Floren