Naine mures: mehel on sohilaps, kellest sõbrad teadsid juba aastaid

FOTO: CandyBox Images / PantherMedia / Scanpix

«Ma ei oska midagi teha või mõelda. Kunagi nii viis aastat tagasi helises telefon ja teatati, et minu kallil tütrekesel on vend. Mina muidugi keerasin selle jutu naljaks, sest see tundus nii absurdne. Kui me aga eelmisel suvel abiellusime, siis paar kuud pärast pulmi ütles mees, et ikkagi on olemas see laps, kellest mulle teatati,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Hakkasin siis asja uurima ja tuligi välja, et sel aastal, kui mina tõin tütre ilmale, siis temal oli vaja minna koos oma sõpradega jaanipäeva pidama. Muidugi ei puudunud sealt ka naised, kes ise kaasa võeti. Tema otsustas võtta kaasa enda ekstibi, et lõbusam oleks, ja nii see juhtuski.

Alguses, kui ma ei teadnud, kellega tal laps on, mõtlesin ikka, et kuidas saab naine sünnitada üheöösuhtest lapse, aga kui ma teada sain, kellega tegu, siis ma ei imestanud enam üldse.

Nüüd elan ma selle koorma all ja ei oska kuhugi pöörduda või mida teha. Meie ühised sõbrad teadsid seda juba mitu aastat, aga keegi ei tulnud mulle rääkima – ainult tagantjärgi targutavad. Kas sellel nn sohilapsel on samamoodi varale õigused, kui ta tahaks midagi nõuda?»

Vastab Gordoni Perekooli koolitaja Angela Jakobson:

«Kui vaadata perekonnaõiguse seisukohalt, on ka väljapool abielu sündinud lastel samasugused õigused nagu abielus sündinud lastel. Kui probleemi tekitab vara küsimus, siis kahtlemata on lapsel õigus elatisrahale. Kui ühel hetkel tekib küsimus pärandi jagamisel, siis on vaieldamatult ka sellel lapsel õigused nagu teistel kõigil (juhul kui pole eraldi testamendiga seda määratletud).

Kuni lapse täisealiseks saamiseni kaasub vanema rolliga ülalpidamiskohustus. Ja ka vastupidi – kui lapsevanem on oma ülalpidamiskohust täitnud, on tal õigus oma vanaduspäevil (vajadusel) saada lapsepoolset toetust (ainult juhul, kui vanem on osalenud lapse ülalpidamisel lapse täisealiseks saamiseni). 

Kahtlemata on see teie jaoks emotsionaalselt raske ja keeruline olukord. Kurvastus, viha jms tunded olukorda olematuks ei tee. Tuleks saavutada kolme täiskasvanud inimese kokkulepe: kuidas ja mida aktsepteeritakse ning saavutada edasise käitumise osas üksmeel. Kuidas ja millisel moel toimub edasine suhtlemine, milline on isa roll jms.

Lapse seisukohalt oleks oluline, et oleks selge kokkulepe, mitte pidevalt aja jooksul muutuv ja heitlik suhtumine/käitumine. Otsused, mida täiskasvanud teevad sellises olukorras peaksid olema ennekõike lapse vajadusi täitvad.»

Loe ka neid

Tagasi üles