Loore Linnu elu mängureeglid. Sinu elu kui romaan – kuidas elada üle lahutuse peatükk?

FOTO: Pixabay

Elu on meile elamiseks antud üksainus kord. Sellele ei mõtle ju iga päev ja võib juhtuda, et üldse ei mõtle. On inimesi, kes saavad sellest lihtsast asjast aru kohe, kui aru pähe tulema hakkab, mõned lihtsalt elavad kogu elu tarku otsuseid tehes, lihtsalt ja kergelt, ega vaeva ennast muredega.

Olen üks nendest, kellele noorena tundus, et kuna ees on vähemalt sada aastat, siis saab alati otsast alata ja vigade parandust teha. Aga ei ole päris nii. Midagi tagasi võtta ega ümber teha ei saa, iga otsuse teedki tõepoolest üksainus kord. Vigu võib (ja tulebki) parandada, aga see käib vaeva ja valuga. Kõrgemas plaanis saab muidugi korrastada oma elumustrit, kuid see on teine teema.

Kui keegi oleks mulle kunagi ammu öelnud, et sa võiksid elada elu nagu loeksid romaani, millel on eri peatükid, ja elaksid oma elu peatükkide kaupa, siis võib-olla oleksin mõnedki peatükid täiuslikumaks kujundanud. Sest on olukordi, mis kunagi enam ei kordu ja asju, mida ei saa asendada.

Aga kui oleksin tolleaegse peatüki korralikult ette võtnud ja läbi teinud, kui poleks unistanud mingist müstilisest võimalusest, mis millalgi tuleb, oleks tõenäoliselt paljud vitsad saamata. Oleks on paha poiss. Muidugi ei arva ma, et midagi läks väga valesti, sest pole olemas valet ega õiget, elu ongi üks suur õppetund. Kindel on aga see, et elu on piisavalt pikk ja samas ka lühike, et elada tuleks seda korralikult, peatükkide kaupa, nii et iga tükk oleks käsil kogu täiega.

On mõned uskumused, mis ei lase käsilolevat elupeatükki nautida

Millegipärast on inimestel arvamus, et kõik tuleb ära teha kohe. Mis täna tehtud, see homme hooleta, ütleb ju vanasõnagi. Sellepärast siis tormavadki paljud (naised), et ajaga kaasas käia, oma unelmaid teostada ja edu saavutada kohe ja praegu, asjad teha ära kohe ja täna, mis aga tähendab, et unelmad asenduvad meeleheitliku rabelemisega millegi poole, mis muidu eest ära jookseb, unelmate täitumine muutub kurnavaks igatsuseks ja asjad saavad tehtud poolikult.

Kui aga keskenduda sellele konkreetsele eluetapile, mis parasjagu käsil on, ja mitte kõike ära rikkuda rabelemise ja püüdlemisega millegi ebamäärase poole, jääks rohkem aega nautida ja rõõmu tunda just nüüd, täna ja praegu.

Kui vaatad korraks oma praegust elu, siis võid ilusti näha, mis peatükk sul parajasti käsil on. Näiteks on see koolilõpetamise peatükk, selline ainulaadne aeg, mil midagi lõpeb ja midagi algab, kõik on uus ja täis ootusärevust. Või on käsil esimese lapse kandmise ja peatse elumuutuse peatükk, kus tuleb paljuga kohaneda, algamas on väikese lapsega kodusolemise peatükk, mis on erinev kõigest sellest, mis siiani on olnud. Või oled keset elu, täiega rabamas tööd, mis sulle meeldib, sul on kogu aeg sada sees, aga sa naudid seda, sest oled noor ja jõuadki palju. Peatselt asendub see uue peatükiga, mis toob kaasa uued väljakutsed, uued teemad. Kui oled üksik, siis on käimas «üksiku peatükk», misjärel saabub kindlasti uus, sest kõik on kogu aeg muutumises. Liiga suured ootused segavad nautimast tänast päeva. Keskendu sellele, mis käsil.

Või oled käsiloleva lahutuse või kolimise peatüki juures. Siis tea, et ka sellega saab hakkama, ning oled alustamas uut eluetappi, mis tuleb praegusest erinev. Ela see lihtsalt läbi.

Kui anda endale võimalus selgelt piiritleda ja näha seda eluperioodi, milles parajasti viibid, siis on lihtsam see rahulikult ja rõõmsalt läbi teha, unista veel paremast tulevikust, aga pühenda end siiski täielikult käsiolevale, täie tähelepanuga ja loovalt.

Vaadeldes loovalt oma eluperioodi, milles parajasti viibid, saad keerulistest olukordadest kergemini üle, oskad silmas pidada just selle eluetapi eesmärki, mitte nuttes taga olnut või oodates kunagi saabuvat tuleviku õnne. Tähtsust omab ikkagi see, mis toimub sinu elus nüüd ja praegu.

Kui saad aru, et pole mõtet püüda korraga kõike kätte saada, kaob ka südamevalu olemata asjade pärast, ja sa ei pea kogu aeg muretsema võimaliku tulevikustsenaariumi pärast.

On veel üks iganenud uskumus, see, et igast võimalusest tuleb kohe kinni haarata, et õnn sulle enam ei naerata, kui sa ühest võimalusest lahti ütled, või et võimalus koputab su uksele ainult korra – aga sellel on oma hind. See, et uusi võimalusi ei tule enam, on väga vale. Ikka tuleb. Võimalused koputavad uksele kogu aeg, helistavad ja saadavad meile, püüavad ja võrgutavad. Kõikidest võimalustest kinnihaaramise hind aga on tormamine, ülekoormus, perekonnast võõrdumine, rabelemine tööl, stress ja pidev väsimus, lõpuks ka logisev tervis.

Teine uskumus, mis ei lase käsilolevat elupeatükki täiel rinnal nautida, peitub sõnades: «Keegi ei lähe nooremaks.» Tõepoolest ei lähe, aga see ei tähenda, et selle tõttu tuleks kõik kohe ära teha, korraga ja joostes. Ei pea kõigega hakkama saama kohe. Muidugi on sihte, mille poole peab püüdlema varakult, nagu iluvõimlemine, keelte õppimine, arstiks saamine. Ja bioloogiline kell seab laste saamisele piirid, jah, see on tõsi. Aga muus osas on küpsusest ja elutarkusest sihtide seadmisel ja elu elamisel pigem kasu.

Õiget järjekorda pole

Veel üks uskumus, et elus peab kõik toimuma õiges järjekorras, on aegunud. Et elada elu põnevate peatükkide kaupa, võib eri sihte seada eri eluetapis, ükskõik, mis need siis ka on. Pole ühtegi sellist seadust, mis keelaks vabalt muuta järjekorda tegevustes, mida oma ellu tuua, ja tuleks püüda mitte jääda kinni igivanasse mustrisse: kõigepealt lõpeta kool, siis leia tasuv töö, siis saa lapsed, siis tuleb keskiga koos kriisiga, pensionile minek, vaevaline vanadus. See muster on meil kollektiivses alateadvuses, nagu geneetiline kood.

Aga ei pea nii olema! Mitte keegi ei keela astuda ülikooli küpses eas või alustada uut karjääri mis iganes vanuses. Vanadus ei pea olema vaevaline, võid leida huvitava tegevuse ka küpses eas, alustades millegagi, mida oled alati tahtnud teha. Elureeglid ei pea olema jäigad nagu grammatikareeglid, alati võib muuta oma valikuid.

Elu on nii huvitav, kui lasta endal rõõmustada just selle peatüki üle, mis parajasti käsil, ekslemata minevikus, olemata mõtetes ebamäärases tulevikus. Ja iga peatükk läheb üle järgmiseks, seda ei tohi ka unustada. Mida paremini oled lõpule viinud ühe, elanud ühte peatükki täiel rinnal, seda tugevam oled järgmistes, uutel radadel. Igaüks väärib parimat elu ja kõik on võimalik. Alusta juba täna!

Loe ka neid

Tagasi üles