Saa tuttavaks kõige siirama superstaariga!

Uudo Sepp

FOTO: Kalev Lilleorg

Meie tele- ega muusikailm pole enne näinud sedavõrd siirast ja rikkumatut artisti, nagu on tuliuus superstaar Uudo Sepp. Kas inimesed on tõesti hakanud südamega hääletama?

Uudo on nagu Saaremaa kadakas – lihtne ja loomulik, samas vastupidavust ja väge täis. Ta ei arva, et oleks saatekaaslastest parem või oma esikoha nende ees välja võidelnud. «See pole mu saavutus, vaid kingitus – mulle anti suur võimalus oma muusikat inimesteni tuua, ja ma tahan ka palju tagasi anda. Olen selle võimaluse eest südamepõhjani tänulik!»

Kust sellised puhtad ja rikkumata hinged ometi tulevad? Mandrimehele on Saaremaa juba meretagune kant ja sealne rahvas ehk tavalisest otsekohesem. Kuid Sõrve säär, kust Uudo pärit, on ekstra-eksootiline ja muust saarest omajagu eraldatud. «Eks sealt Tallinna ole pikk sõit! Et igale poole jõuda, olen end ka pealinnas sisse seadnud. Ikka sõprade abiga, ja mina omakorda aitan nende lemmikloomi hoida. Olen kogu selle superstaari-seikluse kaudu nii palju uusi ägedaid sõpru saanud – elu on ikka imeline! Ja inimesed samuti.»

Uudo Sepp vend Karretiga. Südamlik ja spontaanne pai laval tegi meie meelelahutusmaastikul omamoodi ajalugu. 

FOTO: Kalev Lilleorg

Tahaks neid taevani kiita

Selle aasta superstaarisaadet on paljud pidanud mitmeski mõttes erakordseks. Esiteks oli staarisaak väga uhke – finaalis kümme eri stiiliga noort artisti, üks tugevam kui teine. Kuid samavõrd jäid kõigile silma erakordselt head suhted osalejate vahel. Ei mingit konkurentsi, üksteist toetati kogu hingest. Finaalsaate suur kallipall laval, mis teiste finalistide näol Uudole kaela veeres, kinnitas sama – kõik rõõmustasid armsa sõbra õnnestumise üle.

«Meil valitses omavahel täielik soe toetus – hoolimine, sõprus, armastus. Südamest tahad, et teisel läheks hästi. Ma olen tohutult õnnelik, et just need inimesed mind seal saates ümbritsesid,» räägib Uudo. «Muusikas on ju sada eri keelt – mõned on rohkem edsheeranid ja teised rihannad. Sa võid olla meeletult hea laulja, aga võib juhtuda, et sel hetkel ei lähe sa inimestele peale, hoopis keegi teine saab nendega parema kontakti. Mu saatekaaslased on nii ägedad inimesed! Sissi ja Jenniferiga alustaksin otsemaid hea meelega koostööd. Tegelikult oleksin ükskõik kellega finalistidest valmis ükskõik mis asja arendama, nad on nii imelised artistid. Uskuge, te kõik armastaks neid, kui tundma õpiks. Minul oli see võimalus, ma tean – võiksin neid taevani kiita!»

Nordica auhind, mis võimaldab staarisaate võitjal lennata terve aasta ükskõik kuhu, läks küll kõige õigemale osalejale, sest seni pole Uudo väga reisida saanud. «Mäletan, kui käisime kunagi perega Itaalias, päris saapanina otsas ära. Küll see oli väsitav sõit, aga Itaalia samas nii meeletult äge! Hakkasime kodust sõitma märtsis, üle jäätee, ja edasi läks ilm aina soojemaks.» Itaalia «saapanina» otsas ootas sõrulasi täielik suvi, mandariinid küpsed ja päike kõrgel. «Küsisime ühelt mehelt, kas saaks natuke mandariine osta. Mees tahtis teada, kas meil kotti on. Saanud aru, et ei ole, tõi ta toast hiigelsuure koti ja toppis selle mandariine täis. Uuris, kust me pärit oleme, ja ütles kaardi pealt Eestit uurides, et ta ei teadnudki, kus selline riik asub.»

Vasakult isa Egon Sepp, keskel õde Triinu Mäll, paremal ema Merike Sepp. Pildilt on puud noorem vend Karret Sepp.

FOTO: Kadi Poll

Seikleja hingega lembelaulik

Lähiajal astub Uudo bändiga üles Õllesummeri jazz’i-laval ning jõuab kontserdiga õige pea kindlasti ka kodusesse Kuressaarde. Esimesi kaugemale lendamise plaane peab ta koos finaalikaaslastega: «Sõidame sinna, kuhu nad tahavad, mina soovin lihtsalt üheskoos reisile minna.»

Veel tahab Uudo õppida veelauaga sõitma. «Ma armastan vett väga ja olen sellest ammu mõelnud. Lohesurfiga tegin algust, jäin juba lauale püsima, aga siis sai suvi läbi. Nüüd tõmbab mind kangesti veeparki.»

Aga mis ikkagi oli see salapärane x-faktor, mis Uudole võidu tõi? Tema erakordne siirus? Uudo puhkeb selle mõtte peale pikalt ja südamlikult naerma. «Keegi ei käi ju ringi mõttega, et küll ma nüüd olen siiras. Ole lihtsalt selline, nagu oled. Saan väga hästi aru, et see pole saade, kus kõige parem tingimata võidaks, see on õnnemäng. Võidab see, kes tol hetkel inimestele rohkem südamesse läheb, kelle stiilist aru saadakse. Ma olen nii meeletult tänulik, et see just minuga juhtus!»

Uudo Sepa lugu on nagu hea lootuse muinasjutt, mis innustab teisigi. Tule väikesest kohast ja tee hoopis muud tööd – kui sa ise oma unistusse usud ja selle nimel kogu hingega tööd teed, on kõik võimalik. «Ema-isa ütlevad, et tegin juba pisikese poisina ise laule – mida nägin ja tegin, sellest kohe laulsin,» räägib Uudo. «Aga põhikoolis tuli mu muusikaarmastus juba esile, õpetaja Malle Veske innustas tagant. Hakkasime koos sõbraga kitarri õppima, põhikooli ajal tuli esimene bänd ja gümnaasiumi ajal teine, The Habit. Kaveritest kasvasid oma lood ja armas romanss läks vahepeal pungiks kätte.»

Kui koolibändi aeg ümber sai, jätkas Uudo solistina, saates end kitarril. Laulis hotellides ja sünnipäevadel, kirjutas lugusid. Ta on ka Jaan Tättel külas käinud. «Seal improviseerisin loo sellest, mida nägin ja tundsin, ja tema andis omalt poolt mulle suure tõuke – sain aru, et muusika on tõesti see, mida tahan teha siin maailmas. See on minu võimalus midagi head teha!»

Kaotus motiveerib rohkem kui võit

Superstaarisaates osales Uudo teist korda. «Esimesel korral, kui Jüri Pootsman võitis, jõudsin teatrivooru välja. Ja kuidas ma siis seal kaamerate ees kangestusin!» meenutab noormees emotsionaalselt. «Tundsin selgelt, kui toores ma tegelikult olen! Sealsamas laval võtsin vastu otsuse, et hakkan tohutult harjutama, annan endast kõik, et õppida ja areneda, et see, mis on mu hinges, pääseks välja.» 21-aastane artist juba teab, et suure tööta ei jõua kuhugi ning niisama ei lange midagi sülle. «Õppisin seda, et kui põrud, annab see veel rohkem motivatsiooni paremini teha. Kaotused õpetavad kõige rohkem! Ausõna – kui võidad, siis see ei kihutagi sind nii palju edasi arenema. Õnneks ma juba tean seda, mul pole sugugi kõik elus hästi läinud. Aga käegalöömise tunnet pole kunagi tekkinud, muusika on alati mu unistus olnud!»

Uudo sõnul alustas ta selleks, et raha teenida, kõige tavalisemast töödest. Ta on olnud helitehniku abiline, kes asju tassib ja juhtmeid kokku korjab, nn jõhvikas, kes klubis klaase koristab, on ka ämbritega kruusa vedanud ja katusel kruve keeranud. «Kui sa tead, mis tunne on päris altotsast pihta hakata, siis õpid tänulikkust kogu eluks. Ma tean, mis tunne on näha tohutult vaeva, et teenida paar eurot tunnis. Sa pole keegi, sulle öeldakse halvasti, sind tehakse maha. Kõik inimesed pole lahked nendega, kes on neist madalamal. Mul ei tekkinud tunnet, et kunagi tõusen kõrgele ja teen kõik tagasi, vastupidi – austan kõiki, kes annavad oma nähtamatu panuse. Saate juureski on palju neid, kes annavad endast kõik, kuid ei saa kunagi aplausi. Aga põhiline õppetund, mille sain, on see, et elu ise ei too sulle midagi kätte, ainult sina ise saad kõike paremaks muuta.»

Uudo Sepp ja Jüri Pootsman

FOTO: Kalev Lilleorg

Staaritsemine on võõras

Üks raskemaid asju ootamatult tuntuks saamise juures on tulla toime tohutu tähelepanuga. Nii mõnigi ebaküps natuur hakkab end küllalt kiiresti maailma nabaks pidama. Ons ka Uudo olemusse juba staarilikke maneere siginenud? Superstaarisaate võitja pahvatab naerma. «No mina ei teagi, mida see staariks olemine tähendab – mulle on see võõras!» teatab ta. «Olen ikka seesama Uudo Sõrvest, kes olen, ja selleks tahan ka jääda. Oleks ju igavesti naljakas, kui ma teataks, et sain staariks ja enam pole võimalik minuga rääkida. Vahel tundub küll, et mõni sõber või sugulane peab ennast nüüd staariks, aga küllap see on lihtsalt nende viis minu üle uhke olla.»

Abitööliseks olemise ajal nägi Uudo küllalt muusikuid, et teada – kõik pole alati nii, nagu publikule paistab. Mängitakse rolle, poetakse kostüümi, peidetakse oma hing ilusama fassaadi taha. «Juba siis mõistsin, et mulle see fassaadivärk üldse ei meeldi! Ma kas või ebaõnnestun ja ei meeldi inimestele, aga pean olema mina ise laval!» Noor muusik teab, et mida ausamalt ennast avad, seda rohkem võid ka haiget saada, aga on teadlikult selle riski võtnud. Hingepõhjani aus olemine nõuab artistilt suurt julgust, aga neil, kellel on õnnestunud inimeste hinge puudutada, on see julgus olemas. «Mind aitas see, et alistusin paratamatusele – kui mõni arvab, et oled tore, ja mõne meelest hoopiski nõme, siis sellest tuleb üle olla. Kuna ma ise olen nagunii enda kõige karmim kriitik, on see õpetanud mind iga teravama sõna peale mitte rööpast välja minema.»

Muusikuelu parimaks osaks peab Uudo loomingulist koostööd, seda, kui bändiga tekib mõnus kambavaim. Meelelahutusäris üsna levinud produktsiooniahelaid, kus iga tööühiku jaoks on ostetud spetsialist ning parimate proffide ideed liidetakse artisti taha tervikuks, vaatab ta seniajani väikese võõristusega. «Ma ei mõista olukorda, kus keegi teeb mu selja taga asja valmis ja mina pean siis selle ettekirjutuse järgi toimetama. Niisuke asi ei meelita mind. Ka minu hitiga «Võitmatu» oli alguses nõnda, et mul jäi lausa suu lahti. Mõtlesin, et kuidas ma seda üldse laulan! Aga ajapikku sain looga sõbraks ja nüüd läheb sellega väga lennukalt – jõuab inimestele kohale. Omakirjutatud lood on aga kohe tuttavad, «Sinuga tantsida» on tuttav paljudele. Mul on kontserdikavas lugusid, mida ma polegi veel kuskile talletanud. Aga mu eesmärk on, et saaksin oma hinge nii sügavale loo sisse jätta, et see jõuaks inimesteni, ükskõik kus nad seda kuulavad. Mitte ainult kontserdil ja lava ees.»

Uudo Sepp teiste finalistidega - kõik ühe eest, ei mingit konkurentsi.

FOTO: Kalev Lilleorg

Suur ja tugev süda

Uudo usub, et muusika on inimestele toeks – rõõmus lugu aitab päeva paremaks muuta, aga ka nukratel meloodiatel on maailmas oma koht. «Ma tean, et palju muusikat tuleb igatsusest või muust tundest südames, aga kuulajatele on ju samad tunded tuttavad. Ja neil hetkedel, kui inimene on nukker ja üksinda, on tal võib-olla veel eriti vaja muusika seltsi,» räägib noormees, kellel on elus samuti ette näidata kohtumisi ja lahkumisi. Teed tüdruksõbraga läksid eri radu pidi, kui Uudo unistus muusikast tugevaks muutus, kallimal oli aga teine nägemus. «Kaotsi pole sellest ilusast eluetapist midagi läinud, ma olen nii õnnelik, et ta mu elus oli. Aga kui teed lähevad eri suunas, ei saa sa teist takistada. Noored ka ju, ei tea veel päris hästi, mida elult ootame.»

Igal muusikul on oma legend, mis teda mõista aitab. Uudo puhul pole vaja lugu välja mõelda – ta on niigi värvikas. Saaremaa mehe kõnepruuk jääb kohe kõrva ning avatud elurõõmus olek sulatab südameid. «Saaremaa on ulmetore koht ja mulle on alati tundunud, et saarlased on natuke rõõmsamad ja vabamad kui inimesed Tallinnas. Aga ma võtan kõiki sellisena, nagu nad on, ja oma ö-dega ka ennast peale ei suru. Kui asi on loomulik, pole õige sellest suuremat numbrit teha.»

Saaremaa kaugemast otsast pärit Uudo on kasvanud talutööde keskel. «Mu kodukohas Lõu külas on nii ilus, alati astud sinna nagu rahusse. Sõidad kruusateed pidi, vaatad merd või jutustad lõkke ääres lähedastega. Mu emal-isal on veised lambad, kitsed, pardid, kanad, jänesed, kõik nad tahavad hoolitsemist, aga kui sul on juba rada käes, siis tead täpselt, mida tuleb teha. Mulle loomad väga meeldivad. Naturaalmajandusega saab väga hästi ära elatud. Olen pere keskmine laps, mul on vanem õde ja noorem vend. Mina olen see pere suhtekorraldaja, aitan alati, kui kellelgi on mõni mure. Kui kellelegi on haiget tehtud või halvasti öeldud, siis rahustad, seletad asja lahti ja aitad üle saada. Eks see teistele kaasatundmine ongi mu oma südame ajapikku tugevamaks ja suuremaks kasvatanud. Ja seda on mul nüüd muusikuna väga vaja!»

Õige eestlane on Sepp!

Uudoga ühes on meil uhke autahvli jagu teisigi kuulsaid Seppasid. Nimi on Eestis väga sage, nii et sugulussidemeid otsida ei tasu. Kuid üllatus-üllatus, üks ühine joon Seppasid siiski seob: ausus!

Kalle Sepp (36) on laulja ja revüüartist, kes sai üleöö kuulsaks 2017. aasta näosaate võitjana. Säranud mitmes muusikalis ja teinud kaasa teleseriaalides, laulnud laevadel ja Tallinna Ülikooli Meeskooris. Miks me teda armastame? Erakordne sarm ja soojus. Kelmikas huumorimeel koos galantsete vana kooli härrasmehe maneeridega. Kuid peamine, mis kuulajad relvituks teeb, on tema siirus.

FOTO: Meisi Volt

Adeele Sepp (29) on Ugala teatri näitleja ja lavastaja, kes kogus laiemat tuntust seriaalis «Kättemaksukontor». Osales ka näosaates. Adeele on Saaremaalt pärit nagu Uudogi. Miks me teda armastame? Adeele lihtsate ja armsate naabritüdruku maneeride varjus on tugeva karakteriga naine, nutikas isemõtleja ning talendikas artist. Teesklematu ja aus.

FOTO: Marko Saarm

Ott Sepp (35) näitleja, lavastaja, saatejuht. Laiem tuntus tuli arvukate säravate filmirollide ja teleprojektidega. Oti koomikutalent on üks Eesti eredamaid, näiteks on ta üks legendaarse «Tujurikkuja» kandvaid jõude. Miks me teda armastame? Ott oskab üllatada, siira näoga tulistada teravaid nalju, mis panevad nii naerma kui nutma. Mistahes rolli annab ta edasi iseennast säästmata, elab selle ise ausalt ja sügavalt läbi.

FOTO: Madis Sinivee

Evelyn Sepp (45) kultuurijuht, endine tuntud poliitik. Pikki aastaid üks Eesti Keskerakonna juhtfiguure. Riigikogu liige. Olnud Kultuurikatla juhatuse liige, praegu Teenusmajanduse Koja nõukogu liige. Aktiivsel naisel on sportlase taust ning ta on olnud Eesti Ujumisliidu president. Miks me teda armastame? Poliitikute laialivalguvate sõnavõttude meres on Evelyn meelde jäänud kui üks väheseid, kes julgeb asju otse öelda ning kartmatult oma veendumuste eest seista.

FOTO: Georg K6rre

Silver Sepp (35) originaalne muusik, kes miksib ürgseid rütme ja rahvakunstitraditsioone kõige pöörasema fantaasialennuga. Teda võibki fantaasiapillimeheks pidada. Ta võlub helid välja kõikvõimalikest rustikaalsetest elementidest ja võimendab kaasaegse luuperiga ning lisab erilise hääle. Miks me teda armastame? Silveri võimas energia on magnetiline, temas puuduvad jooned, mida võiks kusagile konteksti panna või kellegagi võrrelda. Kõik on ehe, kordumatu, kompromissitu ja siiras.

FOTO: Sille Annuk

Loe ka neid

Tagasi üles