Toitumisnõustaja soovitus: põleta keharasva rasvaga!

Toidud, milles on kasulikke oomega-3-rasvhappeid.

FOTO: Seksak Kerdkanno / PantherMedia / Scanpix

Pea iga päev seisan silmitsi probleemiga, mis inimeste toidulaual parandamist vajaks - süüakse liiga vähe kasulikke ja liiga palju kahjulikke rasvu. Seetõttu on minu esimene soovitus tõsta oma igapäevases toidu tarbimises just kasulike rasvade osakaalu, kirjutab oma blogis toitumisnõustaja Erik Orgu.

Pikalt peeti meedias ja toitumisnõustajate ringkondades niinimetatud ristisõda rasvade vastu, kuid jäeti tähelepanuta see, et mitte kõik rasvad pole ühesugused ja sugugi mitte kahjulikud. Oluline on teha vahet kasulike ja kahjulike rasvade vahel. Ilma neil vahet tegemata on vale öelda, et rasv on halb!

Kasulikud rasvad on inimesele vägagi vajalikud, seevastu kahjulikke rasvasid tuleks vältida nii palju kui vähegi võimalik.

Meie keha vajab rasva juba ainuüksi rakutasandil. Hormoonid ei saa rasvata hakkama. Et seda süsteemi töös hoida, vajame mõistagi kasulikke rasvasid.

Kahjulike rasvade söömine võib aga põhjustada kõrgvererõhku ning palju teisi terviserikkeid.

Kasulikud rasvad sisaldavad asendamatuid rasvhappeid, mida meie endi kehad ei tooda. Seetõttu peame need kätte saama toidust. Üheks näiteks kasulikest rasvadest on laiemalt tuntud oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped.

Millistest toitainetest saab oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid?

Oomega-3-rasvhappeid saab rohelistest köögiviljadest, rasvasest kalast, munakollasest ning vähemal määral pähklitest ja lihast. Oomega-3-rasvhapped mängivad tähtsat rolli aju tegevuses ja närvisüsteemi protsessides. Oomega-6-rasvhappeid sisaldavad aga teraviljad, lihad ning enamus küpsetamiseks mõeldud õlid (näiteks oliivi- ja rapsiõli).

Oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete mõistlik vahekord võiks olla 1:4, kuigi enamike inimeste toidulaual kipub see suhe olema 1:16.

Paljude inimeste rasvhapete tarbimine on tasakaalust väljas, kuna liialdatakse liigse teravilja ning töödeldud valmistoiduga.

Kuid kui palju peaks ikkagi kasulikke rasvu tarbima? See on täiesti individuaalne ning sõltub igast inimesest eraldi. Inimesed on ju erinevad. Üldiselt on aga nii, et kasulikud rasvad võiksid moodustada umbes 30-40 protsenti meie tarbitavast päevasest kaloraažist.