Pauligi Happy Beansi ehk õnnelike kohviubade programm rõhutab, kui oluline on, et kohvitootmisahelas oleksid kõik õnnelikud. Ainult niiviisi kasvatatud ning röstitud oad saavad omakorda iga kohvijooja õnnelikuks teha.
Sisuturundus
Õnnelikud kohvioad teevad õnnelikuks
1. juuni 2018, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Happy Beans ehk õnnelikud oad kõlab lõbusalt, aga tegelikult on see tõsine teema,” ütleb Hans Agu, Pauligi Baltikumi turundusjuht. “Pauligil on jätkusuutlikkuse programm olnud juba paarkümmend aastat, kauem kui paljudel teistel kohvitööstustel maailmas, aga me pole sellest eriti rääkinud. Vahel naljatame omavahel, et see on üks meie maja paremini hoitud saladusi.”
Jätkuv kliimamuutus ja tarbimise kasv on viinud selleni, et üle maailma ähvardab nii veinitööstust, šokolaaditööstust kui ka kohvitööstust toorainekriis. Kohvipuud – kaks levinumat, araabika ja robusta – vajavad erilisi kasvutingimusi. Neid ei saa kasvatada liiga kõrgel ega liiga madalal ning nad vajavad just parasjagu soojust. Eestlaste armastatud araabika uba on ses osas eriti tundlik. Globaalne kliima soojenemine ähvardab mõne saabuva aastakümnega oluliselt (mõningatel hinnangutel 2050. aastaks lausa poole võrra) vähendada kohvi kasvatamiseks sobivate alade pindala. See on kohvitööstusele suur väljakutse, kuidas hoolitseda, et üle maailma palavalt armastatud kohvi ikka jätkuks ja see ei muutuks vähestele kättesaadavaks luksuskaubaks.
“Tarbijad saavad kaasa aidata sellele, et kohvi ikka kõigile jätkuks, kui tunnevad huvi, kust nende kohvioad pärit on ja kuidas neid on käideldud, ning eelistavad tootjaid, kes panustavad jätkusuutlikkusse,” annab Hans Agu kasuliku vihje. Pauligi Happy Beansi sõnum sellest räägibki: kohviuba on õnnelik siis, kui tema eest on õigesti hoolt kantud, kui ta veel kohvipõõsa otsas marjana kasvab, kui kohvikasvataja on tema eest saanud õiglase hinna ning ka transport ja edasine käitlemine on keskkonna- ja inimsõbralikult korraldatud. Näiteks Pauligi Helsingi kohvitehas töötab juba aastaid 100% biogaasiga ja kogu elekter tuleb tuuleenergiast.
“Eestis on praegu alla 5% neid, kes teevad oma lõpliku ostuotsuse ainult selle järgi, kust on kohv pärit ja kuidas käideldud. Enamik lähtub ikka maitsest ja hinnast. Teadlikkuse trend on õnneks kasvav. Me loodame, et järjest rohkem on inimesi, kes mõtlevad ka sellele, kust kohv tuleb ja kuidas seda töödeldakse, ja saavad aru, et tasub eelistada tootjaid, kes hoolitsevad hästi nii oma koostööpartnerite kui ka keskkonna eest – see tagab, et kohvi jätkub ka tulevikus,” selgitab Hans Agu.
Paulig suudab juba praegu jälgida peaaegu kogu müüdava kohvi päritolu kohvikasvatajani välja. Töö käib selle nimel, et teada kõiki neid, kes ettevõttele kohvi kasvatavad. Pauligi kohv tuleb praegu 12 riigist ja Pauligil on kohvi päritolumaades kohapeal tööl oma inimesed, kes teevad kohvikasvatajatega koostööd ja pakuvad neile tuge. Järgmine suur eesmärk on muuta aastaks 2025 kogu pakendivalik taaskasutatavaks ja biolagunevaks. See on üsna suur väljakutse, kuna kohv on õrn toode ja vajab kaitset, et püsida värske ja aromaatne.
Paljud suuremad kohvitootjad püüavad optimeerida oma kohvisegude retsepte nii, et seal saaks kasutada rohkem robusta kohvi, sest araabika on kallim ja seda on keerulisem kasvatada. Samuti püütakse luua universaalseid kõigile meeldivaid retsepte.
“Paulig eristub sellega, et me püüame teha igale turule just sinna sobivat kohvi. Näiteks Baltikumis on eelistused ja vajadused väga erinevad. Lätlased joovad enamasti nn pätikohvi, aga see vajab teistsugust jahvatusastet kui presskannu- või filtrikohv,” jutustab Hans Agu. “See teeb meie jaoks tootmisprotsessi kallimaks, aga me püüame hoida ja arendada kohvikultuuri ning arvestada kohalike maitse-eelistustega. Inimesed arvavad tihti, et Paulig suurtootjana ei tee selliseid asju ja ainult väikesed röstikojad on tõelised kunstnikud, aga see müüt ei pea kindlasti paika.”
Eesti kohvimaastik areneb kiiresti
Viimase viie aastaga on kohvikultuur Eestis väga jõudsalt arenenud. Kui veel kümme aastat tagasi olid cappuccino ja teised espressopõhised piimakohvid enamasti kohvikute pärusmaa, siis täna pole need enam kodudes ja kontorites mingi haruldus.
Põhjuseid on mitu – kasvanud on nii inimeste teadlikkus võimalustest kui ka sissetulekud, mis võimaldavad nautida paremat kohvi.
Eesti on kohvi jaeturu jagunemise poolest Euroopas esirinnas: kõige rohkem ostetakse siin (nagu mujalgi) poest tavalisi poolekiloseid jahvatatud kohvi pakke, aga sellele järgnevad pakendis kohvioad, mille müük moodustab Eestis juba üle 23% kohviturust. Võrdluseks: Soomes, kus juuakse kõige rohkem kohvi maailmas, on ubadena ostetud kohvi osakaal vaid 1% kandis, Euroopas keskmiselt 10%.
Miks inimesed eelistavad järjest rohkem kohviube? Kindlasti on kaasa aidanud tootjad ja kauplused, kes pakuvad mitmekesisemat valikut ube. Samuti on tarbijad palju teadlikumad sellest, et ise jahvatades saab värskema ja aromaatsema kohvi – ja miks mitte ennast kodus pisut baristana tunda ja ka sõpru hea kohviga kostitada
Linnakohvid stardivad!
Maailmast inspireeritud ja Pauligi poolt röstitud City Coffees ehk linnakohvid New York, Havana ja Barcelona alustavad oma tähelendu. Inspiratsiooni on need saanud just nende linnade kohvikukultuurist ja toovad selle meile koju kätte.
New York
Ameeriklastele meeldib kohv lahjema ja magusamana. See heledam röst sobib hästi joomiseks ka mustalt. Võta suurem tass ning lisa piima ja suhkrut oma maitse järgi.
Havana
See on tummine ja tugeva aktsendiga kohviröst. Kuubalastele meeldib nende cafecito tugevamaitselisena – serveeri väiksemas tassis. Maitse leevendamiseks lisa ohtralt piima.
Barcelona
Suurepärane kohv, millest valmistada Barcelona kuulsat cafe con leche't. See on täiuslik joomiseks sooja piimaga. Soovitav on võtta võrdsetes osades kohvi ja piima. Mustalt joomiseks ehk liiga äkiline.