Kuidas valida abielusõrmused – ehet, mida sa kannad iga päev? Millal ja kellele esitada abieluavaldus? Millega arvestada pulmatordi valikul, kuidas läks meie tordi degusteerimine? Kas pulmatoidu eelnev maitsmine on oluline, kui palju saab selles kaasa rääkida pruutpaar ise? Kutsed on tänaseks üle antud, miks ei kutsunud me oma pulma lapsi?
Paberil on endiselt tähtis koht meie elus...
Mu vanaemal oli õigus – ilma paberkutseta ei ole õiget tunnet. Juba kutsele järele minnes olime täis ootusärevust ning seda põhjusega. Kutsemeister ulatas imeilusalt pakitud karbi, mida avades tabas meid reaalsus – see päev on kohe käes! Kutsed ise olid veel paremad, kui oleksime osanud oodata. Kuigi olime otsustanud kutsed kätte jagada isiklikult, siis soovisime nad siiski asetada ümbrikesse. Pulmakorraldaja Liisa harib end hetkel kalligraafiakursustel, seega oli ta meeleldi nõus õpitut praktiseerima. Niisiis kirjutas ta käsitsi igale ümbrikule – tulemus oli stiilne ning andis mõnusa vürtsi kogu kutse olemusele.
Ühel aprillikuu reedel pakkisime asjad ja sõitsime Hiiumaale. Mul oli palutud olla Väike Kalasadamate päevajuht Salinõmmes, seega sain põhjust kodusaarele minna ning kutsed lähedastele isiklikult üle anda.
Vanaemale, kes siiani kaldus arvama, et teda pole pulma kutsutud, kuna ta kutset pole saanud, viisime kutse esimesena. Ta oli nii elevil, asetas prillid ninale ja hakkas lugema... Pärast hetkelist pausi ütles ta, et sellel kutsel ei ole ju mingit infot, endiselt ei saa ta aru, mida ta selga ja jalga tohib panna. Ei öelnud me ka vanaemale rohkemat, sest meie Mõmmi (vanaema hüüdnimi) jagab kindlasti kogemata ka teistele mõne vihje. Aitasime tal mõtteid vaid õiges suunas juhtida, et võib-olla vanemal inimesel ei ole mõtet tikk-kontsa pulma jalga panna... Rääkisime talle ka kodulehele koondatud infost, mis veelgi rohkem segadusse ajas. Hiljem kahetsesime veidi, et vanaemale eraldi manuaali kokku ei pannud, sest ilmselgelt ta niipea interneti kasutamist selgeks ei õpi.
Kutsed sai viidud nii minu perekonnale kui ka Johanna poolele. Järgnevatel nädalatel püüdsid kõik kavalate küsimustega välja meelitada mõnda detaili pulmast, kuid õnneks neil see ebaõnnestus. Mõni kutse ootab veel siiani omanikku ning loodame lähiajal nad kätte toimetada.
Kaks keerulist küsimust tabab kõiki pruutpaare – keda kustuda pulma ja kas lapsed on oodatud. Meie otsustasime, et lapsed peavad jääma oma toredate hoidjate või vanavanemate hoole alla. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et kui pisipere on kaasatud pulma, siis lapsevanem tegelikult olemist ei naudi. Kahe-kolmeaastasel lapsel hakkab pulmas meeletult igav... lärm ja sagimine väsitab ja hirmutab teda ning nautimisest on asi kaugel. Kui otsustate lapsed siiski kutsuda, siis peaks pruutpaar mõtlema lapsehoidja peale, kes tegeleb ja mängib nendega. Sel juhul jääb ka lastel hea mälestus üritusest ning vanemad saavad võimaluse ka jalga keerutada. Tavaliselt peljatakse kutsele märkida, et lapsed ei ole kutsutud, kuid tegelikult külalistele meeldib, kui info on üksüheselt mõistetav. Samamoodi on külaliste nimekirjaga – ei ole võimalik kõiki kutsuda ning uskuge või mitte, kuid tänapäeval on solvumist sellepärast siiski minimaalselt. Ka meil jäi suur hulk inimesi kutsumata, kellega hea meelega mõnel suveõhtul aega veedame, sest lihtsalt ei vedanud meil teistmoodi välja. Seni vähemalt on ka kõik olnud väga arusaavad ja hingavad pigem kergendatult, sest meie oleme justkui suunanäitajad, kes tõestavad, et ei pea tingimata kõiki kutsuma.
/nginx/o/2018/05/20/7855708t1hd255.jpg)
Tort ei saa tulla mandrilt...
...sest ideaalis võiks ta peokohta jõuda vahetult enne serveerimist. Kindlasti olete te näinud komöödiafilmides, mis kõik tordiga võib juhtuda – see võib maha kukkuda, koost laguneda, ära sulada jne… Olen seda kõike päriselt näinud, seega tort peab saabuma koos tordimeistriga peokohta! See on meie tingimus ka teiste pulmade juures.
Niisiis valisime Hiiumaalt endale tordimeistri. Päris huupi me seda otsust siiski ei teinud, vaid otsuse langetasime eelnevatele headele kogemustele tuginedes. Soovitame alati tellida ka proovitordi, nii toimisime ka meie. Visuaalselt nägi tort välja täpselt selline, nagu olime ette kujutanud. Väikesesse torti oli mahutatud neli eri maitset, mille vahel pidime valima. Kuigi esmapilgul tundus kõik nii, nagu olime soovinud, pidime ikkagi sisse viima muudatused. Šokolaadibiskviit, mis tundus algul hea mõte, oli liialt domineeriva maitsega ning veidi kuiv. Kirjutasime tordimeistrile tagasiside, et ta saaks kohendada maitseid vastavalt meie soovidele: mahlasem, hele biskviit, rohkem marju jne ning tellisime endale uue proovitordi. Vaatame, kas saame täpselt selle, mida hing ihaldab, pealegi on päris lõbus seda jälle ja jälle kogeda. Seda oma pulmatordi söömist.
Siinkohal võin öelda, et ausus on kõige olulisem ning kunagi ei tohi peljata tõtt rääkida. Seega kui on midagi, mida saab muuta, siis tuleb öelda ja seda teha.
Pulmatorti tellides peab kindlasti tähelepanu pöörama (lisaks eelpoolmainitud asjadele), millist toorainet kasutatakse, kas maitsed tulevad marjadest või ainult essentsist, kui palju maksab kilo ja mitu grammi arvestatakse külalise kohta, kas tordimeister on kindel, et saab hakkama erilahendusega, mida ta enne teinud ei ole? Seda viimast soovides peaks meister juba ka proovitorti visuaalselt jäljendama. Tuleb arvestada ka sellega, et mida kõrgemaks soovite torti saada, seda rohkem tuleb mahlakuse osas järeleandmisi teha. Ja loomulikult on välimus oluline, kuid maitse on siiski kõige meeldejäävam.
Samad reeglid on ka soolase toidu maitsmisel, mida soovitan julgelt toitlustajalt paluda. Degusteerimisel avaldage kindlasti oma arvamust, sest ainult nii saab kohandada teile meelepärase menüü. Kohtumisel pange endale paika, kas soovite à la carte’i, buffet’d, vaagnatel serveeritult või hoopis kombineeritud varianti kõigest. Endiselt on kõige populaarsem buffet-laud, kus iga külaline saab ise valida, mida ja kui palju ta sööb. Mõnikord näen, kuidas inimesed ehmuvad, kui ütlen, et soolast toitu peaks vähemalt 1 kilo inimese kohta arvestama, kuid see on peaaegu fakt, et nii see on. Pulm on pikk üritus, kus süüakse terve õhtu ja eri kellaaegadel... toitu kulub palju. Catering’iga kohtudes peaks kindlasti uurima ka inventari ja teenindajate olemasolu, toidu valmistamise meetodit jne. Meid ootab catering’iga kohtumine veel ees, eks näis, kuidas see läheb.
Ümmargune, katkematu rõngas sümboliseerib lõpmatust, kus puudub algus ja lõpp...
...kuid meie sõrmused ei ole veel meiega. Tunnistan ausalt, et sõrmuste valimine on veidi unarusse jäänud. Käisime kevadel Soome ja Eesti pulmamessidel, et leida uusi ja põnevaid teenusepakkujaid, nii saime kokku ka ehtekunstnikega. Proovisime eri stiile ja lahendusi ning saime aru, et meile meeldib klassikaline abielusõrmus. Peale selle, et sõrmus peab sinuga sobima, ei tohi ta segada sinu igapäevatoimetusi.
Praegu on meil õhus veel küsimus: kas valge või kollane kuld. Kuid kuna pulmadeni on jäänud vähem kui 90 päeva, siis peaksime oma otsusega kiirustama...
Järgmisel korral…
Pulmatransport, kas pruutpaar peab hoolitsema külaliste transpordi eest? Milline on meie pulmaauto? Kuidas läks meil kohtumine catering’iga? Pulmainventari ja dekoratsioonide otsimine, valmistamine, rentimine. Kohtumine pulmaisaga...