Pärastlõuna Briti moodi: kellaviietee

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Battenbergi keeks.
Battenbergi keeks. Foto: Eero Vabamägi

Mis oleks piisavalt britilik, millega end pikal kuninglikul pulmapärastlõunal televiisori ees premeerida? Loomulikult kellaviietee, leiab Briti saatkonna peakokk Evelin Karro.

Kuigi brittide argielust on väikeste kolmnurksete võileibade ja koogikestega kellaviietee enamjaolt kadunud, siis eriliste sündmuste tähistamiseks nauditakse teelauda endiselt.

«Mulle kellaviietee pidulikud vastuvõtud väga meeldivad. Teerituaal aitab aja maha võtta ja loob külalistele sooja õhkkonna. Ka koju ning eriti tänasesse prints Harry ja Meghan Markle'i laulatuspäeva sobib see igati,» tähendab Briti saatkonna peakokk Evelin Karro ning meenutab 2011. aastat, kui abiellusid prints William ja Kate Middleton. Tol korral kaeti kellaviietee stiilis lauad Sõpruse kinosaali, kus koos külalistega vaadati BBC otseülekannet laulatusest ja söödi suurt valget pulmatorti. Väiksemas ringis märgitakse sündmust kellaviieteega tänavugi.

Ammustel aegadel oli aristokraatlikes kodudes komme leevendada pärastlõunatundidel teejoomise ja suupistetega tühja kõhu tunnet enne hilist õhtusööki. Tänapäeva Suurbritannias on kellaviietee pigem pidulik seltskondlik üritus, mida korraldatakse näiteks sünnipäevade või katsikute puhul. On õdusamaid koosviibimisi pere-sõprade ringis ja suuremaid ametlikke vastuvõtte. Ka pulmaeelseid pidusid peetakse tihti teelauaga ja hotellides-restoranides pakutakse kellaviietee menüüd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles