Kristjan Järvan: Eestis on aastatuhandeid vaeva nähtud, et enam ei peaks põllu peal sünnitama (1)

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Järvan
Kristjan Järvan Foto: Erakogu

Täna toimuval emadepäeva konverentsil «Naine pole sünnitusmasin!» ütles ettevõtja Kristjan Järvan oma ettekandes, et aastaks 2060 ei ole Eesti riigi eelarve kontekstis oluline mitte see, kui palju sa tööd oled teinud, vaid see, kui palju sul lapsi on.

«Eestis on aastatuhandeid vaeva nähtud selleks, et elu läheks paremaks ja enam ei peaks põllu peal sünnitama. Väärtustatud on eelkõige tööd. Teine pool on aga lapsed, ilma kelleta ei ole tulevikus riiki ega majandust ennast,» rääkis Kristjan Järvan. «Lõppsõna lapse saamisel on siiski naisel – vastasel korral oleks meestel õigus nõuda aborti, mis oleks absurd. Seega me peaksime ka premeerima naist positiivse otsuse vastu võtmisel.»

«Pikas perspektiivis, kui vaatame näiteks sugupuu algust 1200 aastast, pole üldse oluline, mitu kaalikat su esivanemad kasvatasid, aga oluline on, mitu last nad suutsid üles kasvatada. Mis kasu on kõrgharidusest ja rahvatantsust täna, kui pole lapsi, kes seda edasi kannavad?» lisas Järvan.

Järvani sõnul on Eestis koolkondi, kes arvavad, et kui naised teevad rohkem tööd, siis nad saavad ka rohkem lapsi, mis ei ole loogiline. Sest juba füüsilised piirid tulevad ette. «Eestis on esmasünnitaja vanus 27,5. 20. eluaastates last saada ja olla kindel, et suudan talle head elu pakkuda, see on ikka väga riskantne,» leiab Järvan. «Kui naine tahab lapsed ka hästi üles kasvatada, siis ilma vanemate toetuseta ongi see noorena keeruline. Võimalus on võtta vanem mees, aga tal on juba endal pere suure tõenäosusega olemas. Ja kuhu see meid viiks? Pigem tuleks panustada peretoetustele.»

Täna on Järvani hinnangul naistel sisuliselt võimalus valida – kas kasvatada üles 1-2 last nii, et suudad talle kõike pakkuda. Või saada üks laps juurde ja millestki loobuda. «Eestis on sündimuskordaja 1,6 ja kulutame peretoetusele 2,1 protsenti SKPst. Sellega on Eesti Euroopas keskmine. Oleme välja arvutanud, et kui tõstaksime peretoetused 4 protsendile, siis meie sündimuskordaja tõuseks u 1,8le, see tähendab 1400 sündi aastas rohkem. Mõelge nüüd ise, kas on hea investeerida ca 0,5 miljardit täna, et saada aastal 2060 riigieelarvesse tagasi ca 1,5 miljardit eurot?»

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles