Andra Teede on teleseriaali «Õnne 13» stsenarist, dramaturg ja luuletaja, kes hakkas avaldama raamatuid ja artikleid juba 16-aastaselt. Armastusluulet koondav «Pikad mehed, pikad elud» on auhinnatud autori seitsmes luulekogu.
Eesti poetess otsib vastust: kas Tinderi-profiilidele keskendunud maailmas võib armastuse leida?
1. mai 2018, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pikad mehed, pikad elud» räägib armastuse kaotamisest ja leidmisest nii tänapäevases pragmaatilises kodulaenuintressidele ja Tinderi-profiilidele keskendunud maailmas kui sada aastat tagasi, mil Andra vanaema hakkas kauges metsatalus mehele minema.
Andra Teede luule on äkiline ja tänapäevane, kuid tema teemad igavikulised. «Mulle meeldib, kui luuletus räägib ühe konkreetse loo, mitte ei ilutse niisama kujundite ümber,» kirjeldab ta ise oma loomingut, mida kriitikud on nimetanud stiilselt väljapeetud dekadentsiks.
2. mail kell 18.00 esitletakse luulekogu «Pikad mehed, pikad elud» Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu majas aadressil Harju 1 Kirjandusliku Kolmapäeva raames. Luuletusi loeb tuntud näitleja Mirtel Pohla, armastuslaule esitab noor trubaduur Merlin Purge ning autoriga vestleb luuletaja ja disainer Asko Künnap.
15. mail kell 18.00 esitletakse teost Tartus Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnas aadressil Vanemuise 19 Kirjandusliku Teisipäeva raames. Laule meestest ja naistest esitab bluusiprojekt Kaisa Ling Thing. Autoriga vestleb Triin Ploom.
*
ärkan enne sind
panen supi keema ja lilled kuivama
keeran köögis üles kella
mille valisime koos
millelt on värskelt tolm võetud
millel tiksuvad meie ühised päevad
täis usaldust nagu vihma
seda on kõike raske uskuda
sa oled muutnud mu nii
hoolitsevaks ja vanaaegseks
mind huvitab kogu aeg
kas sul on kõht täis
kas su riided on pestud
kas kapis on mune ja piima
mind huvitab kaugel juba oled
mis sa hommikul jalga panid
kas tulika tänav on jälle umbes
kuidas su päev läks
kas ma saan midagi veel teha
et oleks hea turvaline
soe ja valge
et sa teaksid et ma olen olemas
armunud naine on üks ja seesama
täna ja sada aastat tagasi
kui ma hoolin siis hoolitsen
käitun ja olen täpselt nagu mu vanaema
ja emad enne teda
kõigil pikad mehed pikad elud
ilma poeesia ja peenutsemiseta
täis tööd ja ühemõttelisi õhtuid
õhtuid nagu rehetalud
ükskõiksetes hajakülades
uksed lukus arvuti kinni
väljast pimedad ja maailmast eraldatud
aga sees soojad soojad soojad