On lihtne öelda: muretse vähem! Meie päevad on täis tegemata asjade nimekirju, kõrgendatud emotsioone ja stressi. Tunned sa, et kõik kuhjub ja sul lihtsalt polegi hingetõmbemomenti?
Kaks stressitüüpi, mida sa saad ja peaksid vältima
23. aprill 2018, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
YourTango tõttab appi ning aitab sul stressimaandamisega paremini hakkama saada. Siin on kaht tüüpi muresid, mis on täiesti ebavajalikud ning millest pole su elus mingit kasu.
1. Ette muretsemine. Tuntud ka kui tuleviku arvelt stressamine. See juhtub, kui sa lood teadlikult või alateadlikult tuleviku kohta mingi loo, mis omakorda mõjutab su kogemusi tulevikus, aga ka olevikus. Meenuta Winston Churchilli sõnu: «Kui ma vaatan neile muredele tagasi, meenub mulle lugu vanast mehest, kes oma surivoodil ütles: «Mul on olnud elus palju muresid, enamik neist ei saanud kunagi tõeks.»»
2. Positiivne ootus. Jah, halvima stsenaariumi kujutlemine on mõttetu stress, aga seda võib ka olla liigsete ootuste seadmine. Muidugi on optimistlikul meelelaadil palju plusse - kui sa keskendud positiivsele, annab see sulle jõudu saavutada eesmärke. Kuid ära lange lõksu ning hoidu kogu stsenaariumi ette kujutamisest. Näiteks on ees terendamas puhkus ja sa võid kujutleda, et peagi on su varbad rannaliivas. Kuid ära pane paika täielikku lugu sellest, milline su puhkus välja hakkab nägema - lisaks sellele, et on suur tõenäosus pettuda, võtab see energia ja tähelepanu hetkes elamiselt.