/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2018/04/19/7796775t1hc163.jpg)
«Minu nimi on Mari ja ma olen 10-aastane. Mul on viiekuune väiksem õde. Käisin täna oma õega väljas, jalutasime kodunt natukene kaugemale, sest ilm oli ilus,» kirjutab väike lapsehoidja Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas, kuidas talle taheti beebiga omapäi olemise eest politseid kutsuda.
«Leidsime toreda mänguväljaku, kus polnud varem käinud. Jalutasime seal ümber. Pisike tegi uinaku ja kui ärkas, siis otsustasime mängima minna. Panime vankri kõrvale ja läksin mängima. Siis tuli keegi kõrvale ja ütles, et laps on nii nunnu, et vana ta on. Vastasin, et viis kuud.
Lasime siis koos liugu (õde oli loomulikult mul süles). Lasime alla ja siis tuli üks tädi meiega pahandama, et miks ma lasen nii alla, kuigi väikene oli mul süles ja kuidas muudmoodi ma laskma oleks pidanud? Seletasin, et mu väiksele õele meeldib. Ta ei teinud enam välja. Lasin korra veel ja tirts naeris, talle meeldis.
Siis tuli järgmine tädi. Hakkas rääkima, et kutsub mulle politsei ja lastekaitse sellepärast, et ma ütlesin enne, et ta on viis kuud vana ja ta on alaealisega (ehk minuga) väljas. Tädi hakkas pärima mu elu kohta ja ähvardas politseiga, olin suhteliselt segaduses.
Igatahes ei lasknud ta mind kuhugi ära ja mina ei olnud ka valmis võõrale oma kontakte andma – ma ei jaga võõraga ja olin natukene ka šokis. Niisiis passis ta mind natuke, kuni lasi mul minna.
Küsimus siis järgneb, et kas ma võin käia oma väikse õega mänguväljakul? Minu vanemad on teadlikud ja lubavad. Kas on mingi seadus, mis keelab mul oma väikse õega mänguväljakutel käimise?»
Vastab psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja Õnne Aas-Udam:
«Küsimus siis selles, et kas kümneaastane laps tohib oma viiekuuse imikust õega mänguväljakutel käia ja liumäest koos alla lasta. Teil tekkis olukord, kus täiskasvanud, kes taolist olukorda märkasid, muutusid väikelapse heaolu pärast murelikuks ja seetõttu huvitusid ka kümneaastase lapse elust-olust ning olid valmis ebatavalise olukorra lahendamiseks ka politsei ja/või lastekaitsega kontakteeruma.
Täiskasvanute mure on põhjendatud. Kümneaastane laps on alaealine ning tema eest vastutavad tema vanemad. Seega ei ole kümneaastane laps valmis ei moraalselt, ega füüsiliselt – ehk reaalselt kandma vastutust viiekuise imiku elu, heaolu ja turvalisuse eest ilma täiskasvanute järelvalveta. Seda imikuga liumäest allasõitmine ka kinnitas. (Loe siit, miks ei tohi last liumäest alla lastes sülle võtta!)
Võimalik, et kümneaastane laps tegutses heade kavatsustega – kahjuks kujutas kirjeldatud käitumine (mindi kodust kaugemale kui tavaliselt, võõras mänguväljak, imiku kui mängukanni kasutamine!) ka minu arusaamade järgi ohtlikku käitumist ning edasised soovitused vanematele: on tore, kui usaldate oma vanemat tütart, kuid ennekõike vastutate oma laste elu ja tervise eest ikkagi teie. Seda ei ole veel võimeline tegema teie kümneaastane laps. Näidake ise ette, kuidas väikest kohelda, käige koos jalutamas, andke vanemale lapsele eakohaseid ülesandeid, mida täites tunneb ta end vajaliku ja olulise suurema õena!»