VIDEO. Lihtne trikk, mis päästab tselluliidist

  • Rõõmuga treenimine on palju tõhusam kui tõsine rassimine.
  • Silj Siller teab, kuidas kaob trelluliit, vaata videost!

Mida soojemaks ilmad lähevad, seda kriitilisema pilguga seirame oma keha. Kuid stopp – enne kui tormad karmi treeningu ja tigeda dieedi kallale, vaata asja laiemalt. Iseendaga vägikaika vedamine tulemust ei anna, küll aga liikumisrõõm ja otsus olla enda vastu hea. Arter tegi kaasa kõige lõbusama joogatunni koos päikeselise õpetaja Silja Silleriga. Ning sai teada, kust tuleb tselluliit ning mis sellest päästab.

Võtan suurest varbast kinni ja püüan jala sirgelt ette viia. Oh, mida kõike veel jälgida tuleb – selg sirge, puusad otse, kael loomulikus asendis, kehalukud aktiveeritud ja šallallaaa… Püsti, üldiselt, oleks ju ilus jääda! No kõik mulle pähe küll ei mahu. Kuid juba kõlabki joogaõpetaja Silja Silleri pingeid maandav hääl: «Kuulge, ärge võtke asja nii tõsiselt, see on ainult teie jalg! Ei ole mingi maailmalõpp, kui te asendist välja kukute. Pigem hakkad naerma, see vabastab ja nii avastad endalegi üllatuseks, et elu on hoopis nii ilus!»

Jooga Silja Silleriga OMAklubis

FOTO: Sander Ilvest

Silja põhimõte joogat õpetades ongi selline – keha areneb ja tuleb sinuga kaasa kõige paremini siis, kui treenid rõõmuga. Naudid seda, mida teed, ja võtad asja lustiga. Väike naer ei tähenda sugugi, et sa poleks hingega asja juures – vastupidi, liigne tõsidus hoopis kammitseb ja inimesed ei julge proovida asju, mida nad veel ei oska. Julged naerda, julged ka väljakutseid võtta. See, et kõik kohe ei õnnestu, ongi loomulik.

Pidada joogatreeningut mõnusaks uimlemiseks, kus füüsiliselt suuri väljakutseid pole, on väga sügav eksiarvamus. Jooga nihutab inimese võimete piire, raskemat treeningut pole olemaski!

«Jooga on liiga tõsine, et seda tõsiselt võtta,» kõlab õpetaja rõõmus hääl. «Leia üles siiras rõõm, mis just sinu sees peidus on. See on osa pühendumisest, liikumisest ja rahust.»

Vaatan, kui vabalt ja reipalt õpetaja Silja oma jalga sirutab. Minu tasakaaluseeria meenutab pigem reipalt tantsu vihtuvaid koopajooniseid. Aga mis sellest! Suunurk juba kerkib ja ma ei põe põrmugi, et veel välja ei tule. Küll see jalg ühel päeval sirgeks ka läheb.

Minu trennikaaslased Omaklubi hommikuses joogarõõmu tunnis paistavad mulle üsna osavad. Vähemasti on seda, mida nad teevad, ilus vaadata. Aga veel ilusam on näha nende nägusid – kellegi näos pole pingutusegrimassi, kõik on täie mõnuga asja kallal ja võtavad asendeid säravi silmi.

Jooga Silja Silleriga OMAklubis

FOTO: Sander Ilvest

Jooga nihutab võimete piire

Pidada joogatreeningut mõnusaks uimlemiseks, kus füüsiliselt suuri väljakutseid pole, on väga sügav eksiarvamus. Jooga nihutab inimese võimete piire igas suunas, ning kui seda õigesti teha, pole raskemat treeningut olemaski. Ehkki see kõik toimib hoopis teistel alustel kui muudes treeningutes. Kuid joogaski on tuhandeid stiile ja veelgi enam õpetajaid. «Endale sobiva õpetaja leidmine on nagu sõbra leidmine,» teab Silja. «Kui te olete ühel lainel, on ka tundidest kõige rohkem kasu ja rõõmu.»

Viis minutit õiget ja sügavat ujjayi-hingamist, siis on keha aktiivse tegevusega kaasa tulnud ning nahk märg. Ei loe see, et ma ei rapsi ega hüppa – ka staatilised asendid tähendavad tööd.

Joogarõõm on Vinyasa-põhine tund, kus võrdselt tähtsal kohal lust ja liikumine. Sügav hingamine kannab läbi tasakaalu- ja jõuharjutuste seeriate, olulist tähelepanu pööratakse taastavatele asenditele. Arendad oma painduvust, tasakaalu ja tugevust ilma pulssi lakke löömata ja keha stresssi viimata. Ehkki pingutama muidugi peab – üheski asendis ei saa niisama lösutada, need kõik eeldavad aktiivset osalemist.

Tavalises tunnis areneb lihas mikrovigastuste tõttu, ehk sa lõhud ennast selleks, et tugevamaks saada. Joogas käivad asjad vastupidi – treening pigem ravib ja taastab keha. Areng toimub selle kaudu, kuidas inimene õpib sügavamalt keskenduma, oma võimeid tajuma ja neid usaldades piire nihutama. Joogatades kogeb esimesi joovastushetki – «oo, ma paindun, ma jõuan, ma püsin, ma suudan» juba esimesel kuul. Ning arengutrepp kulgeb pilvepiirini, lagi ei tule kunagi ette. Kuid siin on üks oluline trikk – samal hetkel, kui hakkad võistlema või ennast sundima, lähed oma kehaga tülli ja võid lausa vigastusi hankida. Kõik tuleb ise, aga omal ajal – see on imepärane kannatlikkuse treening!

Jooga Silja Silleriga OMAklubis

FOTO: Sander Ilvest

Silja Silleri soe naeratus on üle linna kuulus ja tema nakatav elurõõm kindlasti üks põhjuseid, miks siia tundi tullakse. See on nagu pisik, mis külge hakkab – pärast tundi ei näe ma ainsatki morni nägu. «Kõige lihtsam viis maailma muuta on teha seda üks naeratus korraga. Elu on liiga ilus selleks, et kogu aeg kurb olla,» nendib Silja, kes ise on treeninud kolmandast eluaastast peale ja õpetajarollis olnud pea kolmkümmend aastat. Tema kogemus kinnitab veel üht superhead boonust, mis naerulembeste inimest juurde kuulub. «Kui naeratad, muutuvad kõik head kohad lihasteks, ja kui oled mossis, siis tuleb tselluliit! Sul ei ole võimalik olla õnnetu ja püsida heas vormis, keha ei saa kunagi sisemaailmast lahutada. Aga alustad rõõmu leidmisest ja kehakuju tuleb kiiresti järele!»

Heaolu alustala

Tantsija taustaga Silja jõudis jooga juurde sisetunde ajel. «Tundsin, et tahaks midagi lisaks, et ennast paremini mõista. Nüüd on sellest saanud vältimatu osa minu elust. Jooga annab mulle võimaluse olla minu parim mina. Muidu oleksin paras bitch,» naerab Silja laginal.

Joogaõpetaja möönab, et temagi elus on olnud perioode, mil üldse ei tõmba matile astuma. «Inimene on nii loodud – kui kõik on hästi, ei viitsi ta mõelda, mis selle heaolu tegelikult tagab. Aga see on viga! Jooga pole üksnes treening – see aitab maailma tasakaalus hoida, vaigistab meeli, hoiab sind tervena. Mis tahes ala harrastaja võiks taastumiseks teha ka joogat. Kuid seda ei tohi kunagi teha kohustusena, ennast malakaga trenni ajada. See on võimalus teha endale pai. Liikuda, hoida oma keha noor ja elastne ning kogeda energia liikumisest saadavat puhast naudingut.»

OMAklubi sai loodud soovist teha koht, kus elamus oleks esmatähtis, treeningu juurest kaoks rassimise ja võistlemise maik ning suhtumine oleks hästi personaalne. «Meie suurim erinevus on see, et peame emotsioone tähtsaks. Kõik me tahame kuhugi kuuluda ja olla märgatud – sellepärast selline väike, armas, õdus ja kodune klubi, kus tõesti on võimalust igaühega individuaalselt tegeleda,» räägib Silja.

Samal põhjusel ei tee treener ise tunnis kaasa – ta ju ei treeni siin ennast, vaid teisi. Näitab ette, seejärel liigub ringi, juhendab ja parandab. Ja see on mõnus! Isegi kui silmad kinni lõpulõdvestuses juba rändama olen läinud, on hästi hea tunne, kui Silja oma soojade kätega mind veidi pöidadest pikemaks venitab ja kukalt sättides kaela lõdvestada aitab. Täitsa nurrr tunne tuleb peale!

Silja ütleb, et armastab nii rühmatunde kui ka personaaltreeninguid juhendada: «Vanasti õpetatigi joogat ainult üks ühele, see on müstiliselt kasulik! Treener keskendub ainult sulle, sa tegutsed täpselt enda rütmis ja jõuad kiiremini tunnetuseni.» Teeme kohe proovi ka – tahaksin oma kätelseisu stabiilsemaks saada. Silja aitab kehaasendit paika panna ning ma leian paari-kolme katsega üles oma tugitelje, mis seni ainult hea õnne peale korda läks. Proovime mitmeid teisigi kätel balansseerimise asendeid ja kõigi puhul kehtib sama – kui õpetaja ülima täpsusega selgitab, mida muuta ja kuhu fookus seada, pole mitte miski võimatu! Kuulad, keskendud, teed rahulikult ja tulebki välja. See on minu heureka-hetk Siljaga. «Väljakutsuvad asendid on vahvad, eks? Sest sa näed selgelt oma arengut! Saad ületada hirme, näed progressi. Kuid ükski keerukas poos pole omaette eesmärk!»

Jooga Silja Silleriga OMAklubis

FOTO: Sander Ilvest

Tähtis on teekond

«Ma ei pea õigeks kõiki edasijõudnute asendeid rühmatunnis teha,» lisab Silja siiski hoogu maha võtval toonil. «Need oskused omandab keha järk-järgult ja ühestki trepiastmest ei tasu uisapäisa üle hüpata. Valesti tehes on väga reaalne endale kahju teha. Näiteks vigastada oma selga või randmeid.»

Jooga eesmärk ei olegi teha võimalikult kaelamurdvaid trikke – seegi on üks suur eksiarusaam, mille kaasaja edev ja intriigimaias meediaruum on loonud. Tähtis on tasakaal ja harmoonia loomine enda sees, terve, kerge ja nooruslik keha tuleb sellega kaasa, ilma et eraldi pingutust nõuakski.

«Minu jooga on südamejooga, ma teen seda kõike läbi armastuse,» selgitab Silja soojalt. «Kõige kasulikum on treening, mida sul on mõnus teha. Ja kasu ei avaldu vaid heas enesetundes, ka kehakuju teeb just rõõmuga tehtud treening kõige ilusamaks. Minu jaoks on peamine flow – pole oluline, kas sa asendisse jõuad, vaid kuidas sa asendisse jõuad. Muutus, kuidas jõuda ühest punktist teise – eesmärk pole üldse nii tähtis kui teekond.»

Silja lisab, sädemeke silmanurgas, et jooga on maailma kõige seksikam treening: «Seksikus on ju julgus olla sina ise! Tunda end mugavalt ja kodus oma kehas. Särada. Seda me iga päev siin treenimegi.»

Jooga Silja Silleriga OMAklubis

FOTO: Sander Ilvest

Tagasi üles