/nginx/o/2018/04/16/7790097t1hc103.jpg)
Noor kohvientusiast Patrick Paidla leiab, et kvaliteetse kohvi saladus peitub väikestes nüanssides. Juhusliku kohvikukülastaja tagasiside ning koolituse järel kohvimaailma sukeldunud noormees eksperimenteerib ja katsetab kohviga siiani ning naudib seda teekonda täiega.
Patrick võitis möödunud aastal Tallinn Coffee Festivalil Estonian Latte Art Throwdowni kohvivõistlusel meistritiitli. Patrick, millal ja kuidas algas sinu tee kohvimaailmas?
Minu teekond kohvimaailmas algas 2014. aastal, kui vanemate kohvikusse jalutas sisse üks härra, tellis cappuccino ja peale selle maitsmist palus võimalust ise üks kohvijook valmistada. Pärast kollektiivset nõustumist, et tema kohv oli kordades meie omast parem, tutvustas Rene ennast meile ja pakkus, et võib kohvikoolituse läbi viia. Pärast tema koolitust tundsin kohe, et erikohv on maailm, mis mulle tõsiselt meeldib, ja kohvijooke valmistades olen endas leidnud peaceful place'i [tlk rahukoht - toim.]. Seetõttu olengi nii kauaks kohviga tegelema jäänud.
Miks kohvimaailm sind köidab?
Kohvimaailm köidab mind seetõttu, et iga väike muudatus röstis, jahvatuses, vees, piimas ja paljudes teistes pisifaktorites muudavad kohvi maitseomadusi ning seega ei ole ühtegi kindlat retsepti, mida peab järgima, vaid väga häid tulemusi saab ka lõputute eksperimenteerimiste ja testimistega. Ehk tohutu arengupotentsiaali tõttu nii sisse- kui ka väljapoole.
Millise kohviga sa enda hommikut alustad?
Hommikuid alustan musta filtrikohviga. Päritolumaa sõltub täiesti päevast, aga eelistan «aafriklasi». Vabadel päevadel alustan hommikuid peavaluga, sest olen otsustanud nendel päevadel kehal puhata lasta ja kofeiinist hoiduda. Õnneks/kahjuks ei ole mul palju vabu päevi ;)
Võitsid möödunud aastal Tallinn Latte Art Throwdown võistluse. Kuidas selleks võistluseks harjutasid ning kui kergelt/raskelt võit tuli?
Latte art on tegelikult vägagi kerge, peab lihtsalt piima tunnetama. Mulle meeldib väga palju eksperimenteerida, seega olen kallanud väga erinevate stiilide ja piimatekstuuridega ning mingil määral õppinud seeläbi piima tunnetama. Latte art'i stabiilseks ja sümmeetriliseks saamine on palju raskem ning selles olen veel õpipoisi kingades. Harjutamiseks olin nädal enne võistlusi tihti perekohvikus, kus kallasin erinevaid kujundeid. Tänu piima tunnetamisele oli teooria, kuidas elemente kohvile saada, selge ja seetõttu pidin ainult viimistlusega tegelema. Esimese aasta tõttu oli võistlus üpriski kerge, sest elemendid olid väga lihtsad ja paljudel, minul kaasa arvatud, oli suurimaks takistuseks värisevate käte ja närviga kallamine. Õnneks sõin enne igat vooru nätsu, mis aitas paljuski seda maandada.
Kui oluline sellistel võistlusel osalemine sinu jaoks on?
Sellistel võistlustel osalemine on vägagi tähtis maine kujundamise jaoks, kuid ise eelistaksin mainet kujundada pigem hea kohvi kui ilusate piltide ümber.
Kas oled sel aastal ka tiitlit kaitsmas ning kuidas oled seekord ette valmistunud?
Sel aastal ma Tallinn Coffee Festivalil tiitlit kaitsmas ei ole, sest otsustasin võtta aasta latte art osas maha ja keskenduda espresso ning slow brew maitsete timmimisele ja tehnikate parandamisele. Seega latte artiga olen päris rooste läinud.
Milline on sinu suhe kohviga? Kirjuta meile ja võida uhke auhind!