«SaveTheDate» on tänaseks saadetud. Millal saata laiali paberkutsed? Hiiumaa, kaunis kauge saar, kuhu tullakse mitmeks päevaks. Kuidas jagada külalistele infot nt laevapiletite, ööbimise jms kohta?
Peigmehe pulmablogi. Ülikonnaotsingutel - kes oleks võinud arvata, et olemas on nii palju kangaid ja nööpe!
15. aprill 2018, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka teenusepakkujatele peab organiseerima ööbimise ja toitlustuse. Kuidas lahendada olukorda, kui külalised annavad teada oma tulekust kuu enne, kuid ööbimiskohad soovivad broneeringuid kinnitada vähemalt kolm kuud ette? Minu pulmariietus, tuleb välja, et ka see on aeganõudev protsess...
Meie pulmadeni on jäänud 118 päeva...
Ühest küljest ei tohiks olla mul mingit paanikat, sest see on ju lausa neli pikka kuud. Usun, et väga paljud oma pead iga päev ei murra, et mis ta täpselt ühel augustikuu laupäeval ette võtab, va meie oma saatusekaaslased – abiellujad ja pulmakorraldajad.
Kas teadsite, et pulmakorraldajatel on kogu suve kalender peas – nad teavad täpselt, milline kuupäev mis päevale vastab.
Viimased paar nädalat oleme olnud oma pulma planeerides väga aktiivsed. Tegelikult saatsime juba novembris külalistele meiliga eelkutse ehk «SaveTheDate», kus teatasime, et 11. augustil me abiellume. Tänapäeval on soovitatav külalisi teavitada võimalikult vara, sest inimesed on väga liikuvad ja aktiivsed, tihti on reisid juba aasta ette broneeritud.
Nüüd on aga täpselt paras aeg teele panna oma paberkutsed. Võiks ju mõelda, et milleks need, kui meil eelteade juba teel ja ilmselgelt enamikul juba ka peoriided valmis pandud. Samas on endiselt palju inimesi, kes e-kirju ei loe (minu vanaema siiani veel ei usu, et ma abiellun, sest ta pole kutset saanud) ja reaalselt, käega katsutaval pulmakutsel on oma emotsionaalne tähendus, mida ükski e-kiri asendada ei suuda.
Ehk siis hiljuti külastasime oma kutsemeistrit. Ühel pulmamessil olime näinud imelist näidist, mis meile hinge puges. Meister teadis täpselt, millest me räägime ning leidis meile sümpatiseerinud näidise üles. Veendusime veel kord selle sobivuses ja kinnitasime disaini. Järgmisel päeval hakkas Johanna tegelema kutsetekstiga, kirjutades üles 20 erinevat näidet, mille seast pidin mina õige valima. Kuna kutsele läheb ka meie kodulehe aadress, peab selle eelnevalt valmis meisterdama, olen selle kallal juba kuid nokitsenud. Iseenesest ei ole selle tegemise juures midagi keerulist, tänapäeval on olemas väga lahedad online-platvormid, mis võimaldavad igal võhikul oma koduleht üles seada. Palju rohkem võtab aega sisuloomine – tekstid, pildid jne. Nii mõnigi öötund läheb kaduma, need kavatsen aga pensionipõlves tasa magada.
Kodulehe tegemise juures tuleb kindlasti ka silmas pidada, et päris tasuta seda ei saa või no saab, kui lepid mittesobiva domeeni ning reklaamiga, mis sellega kaasneb. Kui aga viimased väga meeltmööda ei ole, siis tasub osta aastapakett, mis teeb elu tunduvalt lihtsamaks ja tulemuse ilusamaks.
Meie kodulehele tuleb info ööbimise, transpordi jms pulmaga seonduva kohta, lisaks toome välja paradiisisaare müstilised vaatamisväärsused, kohalikud söögikohad ja käsitööpoed... Olgu öeldud, et hiidlased on selles osas väga meisterlikud.
Tänaseks oleme oma kutse teksti ja visuaali kinnitanud ning meister ütles, et kutsed saame kätte juba üsna kiiresti.
Saarepealse pulma kontseptsioon ei erine tegelikult väga palju mandri omast. Kui sa just linnapulma ei tee, siis on igal juhul vaja mõelda külaliste majutamise ja transpordi peale. Üldjuhul pannakse kutsele R.S.V.P (prantsusekeelne lühend repondez síl vous plait ehk vastake, palun) tähtajaks üks kuu enne sündmuse toimumist. Majutusasutused ei soovi aga kuidagi nii kaua oma broneeringu kinnitusega oodata. Eriti suvekuudel, mis on Eestis pea ainuke võimalus rahateenimiseks. Siinjuures peab mõistma mõlemat poolt ning tuleb leida kompromiss. Pruutpaar peab umbkaudse ööbijate arvu kalkuleerima ning majutusele ettemaksu tasuma, et too oleks huvitatud eelbroneeringut hoidma.
Oma kogemuse põhjal võin öelda, et tihti unustatakse ära teenusepakkujad, kes samuti öömaja vajavad. Väiksema pulma puhul võib nende osakaal olla üsna võrdne külaliste omaga, seega ärge jätke seda viimasele hetkele. Samuti on mõistlik öelda ka cateringile teenusepakkujate täpne arv, et nad saaks juba eos arvestada ka nende toitlustusega. Keegi ei soovi näljast bändi oma pulma esinema.
Lilled ja valgus: pulmaklišee...
See võib ju kõlada klišeena, kuid lilled on pulmas väga auväärsel kohal. Seepärast oleme väga õnnelikud, et Eesti tippflorist on meie pulma kaunistamas. Eelmisel laupäeval istusime Liisa ja Ahtiga ümarlauas ja arutasime, millisena me oma pulma visuaalset poolt näeme. Esimeste küsimuste puhul ei suutnud üldse suud avada, kuni äkki tabas meid äratundmine. Nägime ühte elementi, mis täpselt kirjeldas meie mõtteid, pärast seda hakkas kõik nagu lõngakera otsast hargnema.
Siinkohal annan kõikidele pruutpaaridele nõu: usaldage oma sisetunnet, mõelge, mis teiega kokku käib. See on teie pulm, teie nägu... Nii püüame meiegi toimetada. Meil on unistus, mis tuleb meile iga päev lähemale. Sellel kohtumisel saime paika esialgse visuaalse plaani. Kodus ootavad mind ees elektritööd, kuna paljud elemendid meie pulmas nõuavad erilahendust. Loomulikult on võimalik kõike ka rentida või sisse osta, kuid hetkel otsustasin, et tuletan meelde oma isalt õpitud tarkused ja lasen kätel käia. See viib mind tagasi lapsepõlve, mil talveõhtutel isaga meisterdasime ja uusi asju leiutasime – valmisid telefonid, millega oli tore vestelda sauna ja toa vahel, hämarlambid, ning ükskord sai väikesest automakist suur muusikakeskus. Igatahes olen põnevil ja õnnelik, et pulm mind taas meisterdama motiveerib.
Peigmees ja make up
Kaks nädalat tagasi toimus meil Pulmakorraldaja meeskonnaga pildistamine. Selle toimingu käigus pandi ka mulle veidi puudrit näkku ja lakki juustesse. Peeglisse vaadates jäin tulemusega rahule ning mõistan, et ei pääse sellestka pulmapäeval.
Välimuse juurde tulles... Tuleb välja, et Johanna on oma kleidi juba välja valinud, käärid kangasse lähevad juunis, kuid kogu kontseptsioon on disaineriga kokku lepitud. Tõdemine, et minu tulevane kaasa on organiseerimisega juba nii kaugel, pani mind kibekähku tegutsema. Tean juba eos, et tahan kanda kolme osa: vest, pintsak, püksid. Vest annab nii palju juurde – see jutustab vaikides seda kandva mehe loo.
Minu sõjaväekaaslane Erki peab ülikonnapoodi, seega seadsin sammud tema poole. Ta avas mulle maailma, mida enne näinud polnud – kas tõesti on olemas nii palju erinevaid kangaid! Mu pea läks ikka väga sassi kõigist neist erinevatest tegumoodidest ja variantidest: kas soovid ühe või hoopis kolme nööbiga pintsakut, mis värvi need tulevad, kas topelttasku, milline on taskuäär jne. Kõik see vajab süvenemist ja otsustamist. Nii et pruudid, te pole ainukesed, kellel tuleb keerulisi valikuid oma riietuse osas teha. Plaan on minna lähinädalatel taas Erki juurde, et lõplik otsus kinnitada. Tasub meeles pidada, et ülikonna tegemiseks kulub vähemalt kolm-neli nädalat.
Peale selle tahtsin veel öelda, et te liialt ei muretseks, kuidas meie külalised ja sh meie ise Hiiumaale jõuame. Hetkel on see teema ju vägagi aktuaalne – meri kahaneb ja laevad ei sõida. Ühesõnaga, endiselt olen ma hiidlane ning vajadusel aerutame üle mere.
Järgmisel korral…
Kuidas valida abielusõrmused – ehe, mida sa kannad iga päev elu lõpuni. Millal ja kellele esitada abieluavaldus?
Millega arvestada pulmatordi valikul, kuidas läks meie tordi degusteerimine. Kas pulmatoidu eelnev maitsmine on oluline, kui palju saab pruutpaar ise selles osas kaasa rääkida?
Kutsed on tänaseks üle antud, miks ei kutsunud me oma pulma lapsi?