Toitumisnõustaja: vahepala ei tähenda pidevat näksimist

FOTO: Markus Mainka/Panthermedia/Scanpix

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Siiri Krümann selgitab lahti, mida kõike võiks vahepalade söömisest teada.

Reegel 3+3! Peaaegu nagu matemaatika

Tervisliku toitumise puhul on olulised nii toiduvalik kui ka regulaarsus, kirjutab MySnack. Lisaks kolmele põhitoidukorrale on oluline süüa kaks-kolm vahepala. Vahepala on oluline, kuna hoiab veresuhkrutaseme stabiilsena ning organism on ühtlaselt energiaga varustatud. Vahepala ei tähenda pidevat näksimist ega ka toekat toidukorda kahe põhitoidukorra vahel. Vahepala on kerge tervislik suupiste kahe põhisöögikorra vahel – puuvili, köögivili ja väike peotäis pähkleid, viil täisteraleiba, klaas smuutit vmt.

Vahepala – väljakutse nii lapsevanemale kui ka koolilapsele

Kui lasteaias käivatele lastele pakutakse vahepala lasteaias, siis koolilaste puhul on vahepala söömine väljakutse igas mõttes – millal, mida ja kui palju? Siin on otsustajaks juba laps oma taskuraha piires. Valikuid aitavad teha sõbrad, reklaamid, koolipuhvetid ning kooli lähedal asuvad poed. Tagaplaanil saavad kaasa rääkida ka lapsevanemad – selgitades, mida tasub osta ning poetades tervislikke vahepalasid lapsele koolikotti.

Tervislik vahepala sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, antioksüdante ning kasulikke rasvhappeid. Ülejäänud väiksed näksid kuuluvad toidupüramiidi tipus asetsevasse gruppi, magusad ja soolased näksid, mida toidusoovituste järgi võiks ideaalis süüa kuni 5 protsenti toiduenergiast – see on näiteks kaks küpsist või 2-3 ruudukest šokolaadi. Kuna sellesse gruppi kuuluvad toiduained sisaldavad enamasti liiga palju suhkrut, rasva, soola ning muid lisaaineid ega anna vajalikke vitamiine, mineraalaineid.

Mida vähem koostisained, seda ehedam toit

Vahepala valikul töötab lihtne loogika – mida vähem koostisained, seda ehedam toit. Porgandil, õunal ja rosinal ei ole koostisosi, küll aga on nendes palju kasulikke aineid. Seevastu näiteks müslibatooni valmistatakse vähemalt 4-5 koostisainest, kuid võimalik on osta poest ka 20 koostisainega müslibatooni, mis muuhulgas sisaldab ka näiteks glükoosi-fruktoosisiirupit, mida peetakse üheks paljudest rasvumise põhjustajatest.

Mis on hea vahepala ning lihtne kaasa võtta?

• Puuvili

• Aedviljad – näiteks väiksed porgandid, kurgilõigud ja kirsstomatid

• Pähklid, seemned

• Taimse kattega võileib täisteraleivast

• Erinevad toorbatoonid (valmistatud kuivatatud puuviljadest, pähklitest ja seemnetest)

• Smuutid, mille valik on väga lai, et igaüks endale meelepärase leiaks

• Kuivatatud puuviljad, mis ei sisalda lisatud suhkrut ja lisaaineid

• Vähese suhkruga täisterakaerahelvestest isevalmistatud küpsised

• Täistera näkileivad

• Maisi- ja tatraleivakesed maapähklivõiga

• Väike purgike või topsike maitsestamata jogurtit marjadega

Suhkruvaba, rasvavaba, kalorivaba – need valikud las jäävad poodi ja puhvetisse! Kui igapäevaseid oste teha, tasub ostunimekirja lisada ka vahepalad, et nii laps kui ka lapsevanem saaks neid kodust kaasa haarata. Nii teevad ka lapsed edaspidi ise poest ja puhvetist ostes teadlikumaid ja targemaid valikuid.

Loe ka neid

Tagasi üles