Võrdse palga nädalal tasuks naistele meelde tuletada, et ennast mitmekülgselt arendades, oma kogemusi ja oskuseid vääriliselt hinnates ja enesekindlalt arenguvestluseks või tööintervjuuks valmistudes, võib palgalõhe vähendamise nimel paljugi ära teha.
Karjäärinõustaja ja psühholoogi Tiina Saar-Veelmaa sõnul näeb ta väga sageli, et tihtipeale suhtuvad ka naised ise palgaläbirääkimistesse ja tööintervjuudesse ebakindlalt. Väga palju annab just naistel endil ära teha, et teenida meestega võrdset palka ja olla tööturul konkurentsivõimelisem.
«Naised mõtlevad eelkõige sellele, mida ettevõte on valmis maksma, mitte seda, mida nad ise võiksid väärt olla. Samal ajal painab paljusid Eesti naisi endiselt ka alalhoidlikkus. Arvatakse, et kui küsin rohkem palka, siis võtan ka tule enda peale ja pean rohkem pingutama. Kui aga küsin vähem, siis on vastutusetunne talutavam,» avaldas Tiina Saar-Veelmaa.
Saare sõnul ei ole palgalõhe nii suur teadmuspõhistel ametikohtadel, näiteks IT-sektoris, kus põhiküsimus pole selles, kas töötaja on mees või naine, vaid see, millist väärtust ta suudab organisatsioonile luua.
Ühtlasi soovitab ta hankida erinevatest valdkondadest kogemusi, mis aitaksid tööturul konkurentsivõimalisem olla. «Kahtlemata annab väga palju juurde välismaal õppimise või töötamise kogemus tänu millele on inimestel mitmekesisem kontekst. Lisaks loomulikult ka mitmekülgne hobide projekt ja tasakaalus eraelu,» lisas ta. «Sama efekti annab ka nt välisülikoolide online kursustel õppimine.»
Palgalõhe on mitme erineva teguri kombinatsioon, mis tuleneb ka soostereotüüpsetest uskumustest. Naised kalkuleerivad vahel ka nii, et kui nende mehed juba teenivad korralikku palka ja neil pole vaja juurde küsida, et saame hakkama. Need, kes on kasvanud peremudelis, kus isa teenib raha ja ema kasvatab perekonda, ei ole samuti tihtipeale nii jõulised palgaläbirääkijad.
Saar-Veelmaa sõnul on ka põlvkonniti näha, kuidas need uskumused on hakanud muutuma. Y ja Z-põlvkonna enesehinnang näiteks on juba märksa kõrgem. «Ka need, kes jäävad pikaks ajaks ühte ettevõttesse, kus pole võrdsust, kus palgad on läbipaistmatud ja kus inimene ei saa kinnitust, et teda hinnatakse, siis need inimesed ei kipu ka uues kohas endaväärilist palka küsima,» arutles Saar-Veelmaa.
«Paratamatus on see, et kõikides valdkondades ei saa täna inimesed saama seda palka, mida oleme väärt. See sõltub majandusolukorrast, ettevõtte palgapoliitikast, sellest, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte ja loomulikult ka valdkonnast. Näiteks organisatsioonid, kes teevad eksporti, võivad olla paremal järjel, tarkvara ja innovatsiooni ja B2B-ettevõtetes on palgad lahkemad,» juhendas Saar-Veelma, kes soovitas mitte alati lähtuda ka palgast. «Mõelge ka sellele, kas ettevõte on paindlik, kas see toetab sinu väärtuseid, kas töö on huvitav ja arendav.»
Üheks grupiks, keda palgalõhe puudutab, on emad, kes naasevad lapsepuhkuselt. Tihtipeale hindavad nad ennast pärast seda madalamalt, kui nad tegelikult väärt oleksid. Et seda muuta, soovitab karjäärinõustaja lapsepuhkuse ajal, kui kodune olukord seda vähegi võimaldab, läbida mõne tippülikooli online e-kursuse, lugeda raamatuid ning hoida end samaaegselt valdkonnaga kursis.
«Pikka aega vaid lapsele keskendunud vanem tunneb tihtipeale, et ta oskab vaid titakeeles rääkida ja et analüütiline mõtlemine on maha jäänud. Seda sisemist hinnangut ei tasuks uskuda. Soovitan teha mõttekaart, kus on näha, mis omadusi ja oskuseid on arendanud emaks saamine. Ma olen täiesti kindel, et seal on vähemalt 20 uut kompetentsi, suhtekorraldajast logistikuni välja. Teeme justkui doktoritöö iga lapsega, see on väga väärtuslik kraam, mida saame integreerida ka eneseteostusesse ja tööellu,» soovitas Saar-Veelmaa lõpetuseks.