Otsid tööd? Kaheksa viga, mida sotsiaalmeedias vältida

FOTO: Robert Przybysz/PantherMedia/Scanpix

Jagada või mitte jagada? See on uue aja dilemma, mis tuleks igaühel selgelt läbi mõelda. Postitades sotsiaalmeediasse pildi nädalavahetusel toimunud peost võib tekkida oht, et seda näeb ka potentsiaalne tööandja.

Sotsiaalmeedia kasutamisel on nagunii tähtis privaatsussätted aeg-ajalt üle vaadata, kuid eriti aktuaalne on see siis, kui tööd otsida. Personalitöötajad ja värbajad vaatavad enamasti üle ka kandidaadi sotsiaalmeediakontod, et temast paremat pilti saada. Vaata oma kontod üle ja hoidu alljärgnevatest vigadest, mis võivad sust halva mulje jätta.

Halva töötaja maine

Jälgi, et jätaksid endast sotsiaalmeedias võimalikult hea mulje. LinkedInis saad luua täpselt sellise profiili, nagu on mingi töö saamiseks vaja. Facebooki, Snapchati, Instagrami ja Twitterit kasutatakse aga sageli pigem sõpradega suhtlemiseks ning nii läheb kergesti meelest, kuidas sealne info võib samuti töötaja mainet kujundada.

Viimaste uuringute järgi uurivad kandidaatide sotsiaalmeediakontosid 60 protsenti tööandjatest, kusjuures suurem osa neist ei taha töötajat, kelle kohta ei leia veebist mingit infot. Enamasti tahetakse teada, kui asjalik keegi on, kas ta sobib antud firmasse ja millised on tema oskused. Tee siis nii, et näitaksid ennast heas valguses.

Sotsiaalmeedia vältimine

Tööd otsides võib olla kiusatus kõik kontod kinni keerata ja endast üldse mitte midagi internetis näidata, et vigu vältida. Nagu öeldud, ei ole see tegelikult kasulik, sest nii võib tööandja sinust üldse mööda vaadata.

Ole pigem aktiivne ja jälgi ise sind huvitava ettevõtte sotsiaalmeediakontosid ja näita selle vastu suuremat huvi välja. Võimalusel võta osa teemakohastest vestlustest ja otsi strateegiliselt kasulikke kontakte.

Kirjavead

Mitte keegi ei taha palgata inimest, kes ei oska õigekirja. Jah, seda vaadatakse ka sotsiaalmeedias. Loe oma tekst alati üle ja paranda vead ära, isegi kui jagad kassivideot. See näitab, et võtad end tõsiselt ja oled hoolas. Lohakus hakkab väga teravalt silma.

Lõhestunud isiksus

Mõneti on arusaadav, et LinkedIni profiil on asjalikum kui Facebooki või Instagrami oma, kuid need ei tohiks olla ka omavahel täielikud vastandid. Siin tasub ära märkimist ka kasutajanimede küsimus - kui nooruses võisid vabalt olla erinevates keskkondades kasutajanimega tibukalli17, siis oleks ammu aeg asjalikum nimi võtta.

Vasturääkivused

Kui sa oled oma CVs või LinkedInis väitnud, et sul on kolmeaastane raamatupidamise kogemus, siis on see tööandjale kindlasti ohumärk, kui ta näeb sinust poolteist aastat tagasi tehtud fotot klienditeenindajana. Oma oskuste kohta valetamine on juba iseenesest väga halb mõte, kuid nii on tõesti raske tööd saada, kui sa juba sotsiaalmeedias valedega vahele jääd. Ole alati aus. Nii oma CVs kui sotsiaalmeedias.

Töö üle kurtmine

Sotsiaalmeedia ei ole koht, kus oma ülemust kiruda, tööstressi üle kurta või kontori ebamugavuse pärast nuriseda. Ole üldse ettevaatlik, millist infot sa oma praeguse töö kohta jagad. Kommentaare töökaaslaste või mõne projekti kohta võidakse tõlgendada kui halba suhtumist ja laiskust.

Negatiivsus

Vähe sellest, et tööasjade üle vingumine jätab sinust halva mulje, teeb seda ka üldine halb suhtumine ja pidev negatiivsus. Kindlasti on väiksem võimalus tööd saada neil, kes on oma postitustes diskrimineerivad ja seksistlikud. Paljud suurfirmad on selliste väljaütlemiste suhtes väga tundlikud ja ei taha omale töötajat, kes võiks nende mainet kahjustada.

Maski kandmine

Ametlik profiil peaks siiski olema sinu enda nägu. Iga isiklikku detaili enda kohta ei pea sugugi ära kustutama, sest huvitavad hobid jätavad sinust mitmekülgse ja hea kolleegi mulje. Peale selle, et tööandja tahab veenduda sinu oskustes, on talle oluline teada, et sa oled ka tore inimene ja teistel on sinuga mõnus koos töötada.

Allikas: Grammarly