Kas supertoidud on lihtsalt turundusmull?

Köögiviljad.

FOTO: ANDREJ ISAKOVIC/AFP/Scanpix

Superfood’i mõiste on ennekõike turunduslik termin. Tegu ei ole teaduspärase lähenemisega, sest pole olemas ühte tervislikku toitu, mis tagaks kõikide vitamiinide-mineraalainete saamise. See tähendab, et isegi kui toidus on mingid vitamiinid või mineraalained, tuleb nende omastamiseks tarbida juurde ka teisi toiduaineid, et keha kõik vajaliku toimimiseks kätte saaks.

Tihti peale nimetatakse supertoitudeks välismaiseid ja eksklusiivseid toiduaineid, mille toitainete sisaldus on isegi madalam meie kodumaiste alternatiividega võrreldes, kirjutab toiduklubi «Toiduga sõbraks». Seda eelkõige selle pärast, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldus sõltub liigi ja sordi kõrval ka sellest, millised on olnud kasvutingimused, kas taimse toidu puhul on taim korjatud ära toorena, kuidas on teda edasi töödeldud ja säilitatud jne.

Ka meie tarbijatena saame mõjutada toidu toitainete sisaldust sellega, kuidas me toitu säilitame ja enne söömist töötleme. Supertoiduks toitumisnõustaja Kristin Salupuu ühtegi toitu ei nimetaks, sest erinevates toitudes leidub erinevaid toitaineid erinevates kogustes, mistõttu toidulaua mitmekesisus on alus supertoitumisel. Küll aga ei saa ta mainimata jätta värskeid aedvilju, mis lisaks vitamiinidele, mineraalainetele ja kiudainetele sisaldavad ka -eluliselt küll mitteolulisi, kuid ainevahetusele soodsalt mõjuvaid - bioaktiivseid ühendeid.

Ainult lükopeen tomatis ja beetakaroteen näiteks porgandites muutub pärast lühiajalist kuumtöötlust paremini omastatavaks, kuigi nimetatud ainete sisaldus väheneb. Ka hapendatud, aga mitte marineeritud, toite on seedimise korrashoidmiseks kasulik süüa, kuna need sisaldavad nii probiootikume kui probiootikumide elutegevuseks vajalikke prebiootikume. Kala, Kreeka pähklid ja linaseemned paistavad silma oma oomega-3-rasvhapete sisalduse poolest, viimased kaks sisaldavad ka kiudaineid.

Seega võib lihtsalt öelda, et nii keeruline või keerukas see ka poleks, toituda on vaja mitmekesiselt ja mitte loota, et ühe toiduaine või toidulisandi tarbimisel tasakaalustamata jäänud toitumist kompenseerida saad.

Tagasi üles