«Ma tõesti ei tea enam ühtki põhjust, miks sind alasti hoida,» ütleb fitness-ekspert ja muidu fantastiline naine Egle Eller-Nabi mulle ühel külmal talvepäeval, kui tema ees vabisedes pesu väel seisan. Ta on mind kaalunud, mõõtnud ja kõikjalt näpistanud - sealhulgas ka pepust. Kuid olge mureta, sel kõigel on oma põhjus ja see põhjus on loomulikult tervis!
Ma olen oma kehaprojektiga tegelnud juba pikka aega. Alustasin omal ajal katsega «Pekid põlema!» (loe siit!), seejärel rääkisin pikemalt treeneri ja nõustaja Egert Oioviga sellest, kuidas muuta oma toidulaud tervislikumaks.
Midagi on selle aja jooksul ka muutunud. Kui kolm aastat tagasi Postimehesse tööle tulles ei söönud ma hommikusööki ja üldiselt üldse sõin vaid kord päevas, siis pisikesed muudatused menüüs ja liikumisharjumustes on siiski üldiselt mu kehale hästi mõjunud. Selle ajaga olen kaotanud umbes kümme kilo, kuid sel talvel olen tundnud end sellest hoolimata kehvemini kui ei kunagi varem. Ja muidugi tean ma, milles asi - nimelt ma söön liiga vähe ja valesti.
Paks ja sööb liiga vähe?
Võib ju tunduda oksüümoronina vähesööv ülekaaluline inimene, kuid tegelikult teavad terviseeksperdid, et see on sageli üks peamisi põhjuseid, miks inimestel ei õnnestu kaalu kaotada. Kui sa sööd liiga vähe, siis on su keha pideval säästurežiimil ja püüab hoida kinni kõigest, mis sul (puusadel või pepul) on. Sest jumal teab, millal jälle toitaineid saab, mõtleb organism, on ju selge, et käimas on mingi näljahäda!
Minul isiklikult on hämmastav oskus valmistada suurel hulgal pealtnäha tervislikku toitu, mis on väga madala kaloraažiga. Nii näiteks võin ma valmis teha korraliku potitäie köögiviljasuppi (köögiviljad on ju tervislikud, kas pole?), mis annab vaid 350 kalorit (terve potitäie kohta!), kuid vajalikke mikro- ja makrotoitaineid peab sealt tikutulega taga otsima. Kui oma näidismenüü Eglele saatsin, sai ta vist pisukese šoki, sest kui ma poolteist aastat tagasi Egert Oiovi arvutuste kohaselt suutsin veel süüa päevas 1200 kalorit (mis on siiski liiga vähe), olen ma praeguseks oma kiire eluviisi, mõtlematuse ja, olgem ausad, laiskuse tõttu osanud langetada oma päevase kaloraaži 1100 juurde. Et olla tervislik, võiks mu kaloraaž jääda 1700 kanti, kindlasti aga ei tohiks langeda alla 1500.
Nii et ei tasu üldse imestada, miks ma end nii halvasti tunnen! Seega seadsin sammud Cristinas Clinicusse, mis avab 10. märtsil oma uudse individuaalse meditsiini keskuse, kus Egle Eller-Nabi hakkab tegutsema tervisenõustaja ja personaaltreenerina. Kliinikus keskendutakse mitte niivõrd ilu plastilisele osale, vaid keha üldise tasakaalu taastamisele, detox'ile ja sellele, et sa oskaksid oma elus ette võtta vajalikud muutused, mis aitavad lõpuks kaasa nii enesetunde kui tervise paranemisele.
Riided maha!
Egle Eller-Nabi kasutab kehakoostise diagnostikal nii kaliipermeetodit kui ka Eestis ainulaadset Metabolic Analytics meetodit. Muidugi sain kõigepealt astuda ka spetsiaalsele kaalule, mis rasvaprotsendi ja lihaste osakaalu mu kehas välja arvutab, kuid kaliipermeetod oli märksa põnevam - selleks «näpistas» Egle mu kehal läbi 14 punkti ning selle põhjal koostas täpse analüüsi, mis minuga täpselt kõik valesti on. «Piltlikult öeldes peegeldavad keha erinevad punktid ainevahetusega seotult hormonaalset tastakaalu,» selgitab Egle, miks mõõtmine nii toimub ja mida see kõik näitab. «Näiteks on kõhurasv pikaahjalise stressi tulemus, reie tagaosal on seos östrogeeniga jne.»
Ei tulnud üllatusena, et rasvaprotsent on liiga kõrge, samas positiivsema külje pealt on natuke ka lihaseid - mitte küll üleliia palju, aga pole see protsent ka liiga madal. Ka vistseraalse rasva protsent pole Egle hinnangul liiga kõrge, eriti arvestades teisi näitajaid, küll aga on selge, et mu hormonaalne tasakaal on paigast ära ja muutusi tuleb teha.
«Toitumine tuleks saada tasakaalu, nii et annaks piisavalt energiat, kõiki toitaineid ning ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid,» paneb Egle mulle südamele ja kordab üle põhitõe: «Hoides keha pidevas defitsiidis on ilmselgelt keha suures stressis. Muide, see kõik mõjutab ka suuresti emotsioone, immuunsust, hormoonide talitlust jne jne... Kõik, mis me suhu pistame, mõjutab meid ühel või teisel moel. Öeldakse, et suurimad mõjutajad meie elus on nii see, mis suhu pistame kui see, mis sealt välja tuleb, ehk siis sõnad. Sõnadel on samuti suur jõud!» muigab alati särtsakas Egle, kellel tuli just välja raamat «Fitness&toitumine», kust kindlasti ka mul nii mõndagi õppida on.
Kuhu edasi?
Seega: sain teada, et veel kohe surema ei hakka, kuid muutused on hädavajalikud. Esimesena proovin jätkata külmast hoolimata oma jooksmisega ning tõesti ka kõndida rohkem - see saab olema paras väljakutse minu elustiili juures, tunnistan ausalt.
Teise asjana olen juba nädala jooksul proovinud teadlikumalt kaloraaži tõsta ning valmistada julgemalt toite, mis on ehk kaloritehulgalt rikkamad, kuid see-eest sisaldavad ka rohkem kasulikke aineid. Nii avastasin näiteks eile seda tuunikalavormi tehes, et appike, võibki täiesti olla nii, et kui on rammus (ja siiski tervislik) toit, ei peagi sööma ära tervet poti- või ahjupannitäit! Täiesti uskumatu (labane) tõde, aga kui oled aastaid harjunud pidevalt «dieeditama», siis võib tõesti ka selline lihtne tõde jalust rabada.
Järgmisel korral kirjutan sellest, mis nõuandeid annab mulle kliinikus detox-spetsialist ja treener.
EGLE ELLER-NABI SOOVITUSED:
Tahad ka teada saada, kuidas oma kehaga paremini läbi saada ja tervislikumalt elada? Võta osa meie lugejamängust, et osa saada eksklusiivsest seminarist, kus ka Egle Eller-Nabi oma tarkusi jagab, kuid seal juhtub muudki põnevat. Vaata siit rohkem!