Tulevikumood on nutikas ja keskkonnasõbralik

My hitts'i üritus....

FOTO: My Hitts

Möödunud sajandi alguses tõeliselt ahistavaid korsette, pikki siivsaid kleite ning lopsakaid kübaraid kandnud naised langeksid praegust tänavamoodi nähes ilmselt suurest piinlikkusest minestusse – kaasaegne riietus tunduks neile häbematult paljastav, vägagi siivutu ning kohutavalt kummaline. Samamoodi ei suuda meie ette kujutada, millised näevad tulevikus välja meie lapselapselapsed (ja nende lapsed) – kas 100 aasta pärast üldse rõivaid kantakse, millised need on ja kuidas neid valmistatakse?

Rõivatööstus on hetkel maailma üks suurimaid keskkonnareostajaid ning võime vaid loota, et tulevased põlvkonnad suudavad selle meeletult kiires tempos valesse suunda pöörleva moespiraali mingil hetkel peatada ning mõistlikumad lahendused kasutusele võtta. Puuvill võib ju kangana seljas mugav olla, aga puuvillataimede kasvatamine on seotud taimemürkidega, materjali transportimine, töötlemine ja viimistlemine maailma loodusele samuti vägagi ebameeldivate tagajärgedega. Ja need on vaid üksikud rõivatööstuse probleemid paljudest.

Üheks lahenduseks, millega hetkel teaduslaborites hoogsalt tegeletakse, on materjalide… kasvatamine. Mitmed firmad proovivad bakterite abil luua tselluloosikiude, mis võib kaugemas tulevikus olla üheks võimaluseks keskkonda säästa ning senise rõivatööstuse ja selle meeletult pika tarneahela heas mõttes pea peale keerata. Siis ei valmi rõivad enam teisel pool maakera anonüümsete, alamakstud ning ebainimlikes tingimustes töötavate õmblejate poolt, vaid kandja kodukvartalis asuvas teaduspargis. Juba praegu on uudsema lähenemisega brändid võtnud kasutusele ananassilehtedest valmistatud «naha», Eesti Kunstiakadeemia tudengid Mariliis Niine, Maarika Karm ja Krete Beljaev teevad aga näiteks katsetusi naha kasvatamisega seentest. Sellised biomaterjalidest loodud «kangad» on mitmes mõttes ülimalt keskkonnasõbralikud, sest kui nendest valminud esemete best before peaks mingil ajal läbi saama, võib need prügikasti asemel kodusesse kompostihunnikusse viia… Taaskasutuse uued võimalused!

Nagu ajalugu on näidanud, vormivad rõivaste esteetilist ja praktilist välimust kõige suuremal määral maailmas toimuvad sündmused. Väga drastilised muudatused on riiete jaoks kaasa toonud näiteks maailmasõjad, seega sõltub eesootav tänavapilt kahtlemata sellest, millised sündmused tulevikus inimeste elusid mõjutavad. Kas massidesse jõuavad kosmiliste vormilahendustega rõivad, mida hetkel disainib näiteks moelooja Iris Van Herpen, või hoopis väga minimalistlikud ja silmatorkamatud ürbid (nagu kohustuslikud vormirõivad ulmefilmis «Equilibrium») – seda näitab aeg. Võimalikud sõjad, looduskatastroofid, uued ja ohtlikud viirused kujundavad trende – juba praegu tegeletakse teaduslaborites sellega, et tulevikus suudaksid rõivad kandjatele mitmes mõttes kasulikud olla ja kaitset pakkuda.

Kahtlemata vormib tulevikumoodi tehnoloogia areng. Kõige «lihtsam» kasutusviis on rõivaste välimuse muutmine – erinevad materjalid lubavad väga kergesti riiete mustrit või värvi vahetada kas kandja enda soovidest lähtuvalt või hoopis tema meeleolust inspiratsiooni ammutades. Näiteks lõi moebränd Marchesa koostöös tehnoloogiafirmaga IBM paar aastat tagasi kognitiivse kleidi, mille värvus muutus vastavalt inimeste aktiivsusele ja tagasisidele sotsiaalmeedias. Seega piisab tulevikus vaid paarist rõivast, mida tehnoloogia abil kasvõi iga minutiga muuta ja uueks disainida saab – võimalusi on lõputult.

Oodata on ka kangaid ja rõivaid, mis võivad hetkel liigagi populaarsed nutitelefonid seljatada ning ise kõiki vajalikke lahendusi pakkuda. Kandja keha vastas olevad riided suudavad jälgida tervisenäitajaid nagu südametöö, temperatuur jt. ning pakkuda vajadusel ka kaitset. Kehatemperatuuri ja lihastetööd reguleerivad, erinevate ohtlike kiirguste vastu kaitsvad ning näiteks naha niisutamist ning vananemisvastast kaitset pakkuvad rõivad võivad tuua kaasa suuri muudatusi nii spordimaailmas, sõjatööstuses aga ka tavainimeste jaoks. Hetkel küll stseen võimalikust ulmefilmist, aga tulevikus täitsa reaalne hetk: su jakivarrukas asuv tehnoloogiavidin edastab info, et lasteaias olev järeltulija on jäänud palavikku, soovitatav on talle kiiresti järele minna, anda X rohtu, mille tellimus on juba lähimale apteegile automaatselt edastatud ning vajalik rohupudelike robotkulleriga kodu poole teel.

Praegusi arenguid jälgides võib olla üsna tõenäoline, et tulevikus asendavad meie koduseid riidekappe hoopis 3D printerid. Kandja valib oma lemmikmoelooja välja töötatud mudelite hulgast meeldivaima, sisestab printerisse ka soovitud värvi, mustri ja enda mõõdud ning hommikuks on värskelt valmis prinditud rõivaese ootamas. 3D moekatsetustega tegelevad paljude teiste hulgas nii varem mainitud Iris Van Herpen kui ka moelegend Karl Lagerfeld. Spordirõivaid tootev Adidas on aga lubanud juba selle aasta lõpuks paisata turule vähemalt 100 000 paari 3D-prinditud spordijalatseid. Brändi arvates on sellel tehnoloogial meeletu potentsiaal, kuna võimaldab iga tarbija jaoks luua just tema jalgadele sobivaid ning soovitud värvi- ja mustrivariantides jalatseid üsna kerge vaevaga.

Mitmete visionääride arvates võib tulevikumood liikuda ka rentimise suunas – inimesed tahavad üha vähem reaalseid asju omada, mistõttu on kasutajate hulgas aina populaarsemad ka näiteks Spotify, Netflixi, Taxify jms. teenused. Miks mitte teha sama ka rõivastega? Kodumaine nahabränd Stella Soomlais on sammu selles suunas juba astunud ning endale meeldiva koti saab teatud perioodiks toote täishinnast märksa soodsama tasu eest kasutamiseks laenata. Sama mõtteviisi toetav teine suund on brändide soov üha enam olemasolevaid, kuid kasutuskõlbmatuks muutunud tooteid taaskasutada, et vähendada tekkiva prügi hulka ning juba loodud materjale uuele ringile saata.

Eestis tegeleb aktiivsete kangastega tekstiilikunstnik Kärt Ojavee, kelle looming muudab tänu uuenduslikule tehnoloogiale oma välimust, liigutab ja häälitseb. EKA magistrantuuri lõpetanud Birgit Saviauk aga disainis möödunud aastal kudumi, mille mustriks olevad tekstiilniidid päikesevalguse mõjul värvi muudavad.

Võime vaid loota, et praegu domineeriv ning keskkonda hävitav kiirmood on järgmiste põlvkondade jaoks juba unustatud etapp, ning tulevikutrendid on ühtmoodi kasulikud nii inimestele kui ka loodusele.

Milline on Sinu nägemus tulevikumoest? Osale sõbranna lugejamängus ja pane oma mõtted kirja. Loe mängu kohta lähemalt siit!