Nike

Liisa Aavik: miks saavad naised meestest vähem palka?

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Naiste ja meeste vahel eksisteerib endiselt arvestatav palgaerinevus, mille poolest Eesti kahjuks Euroopas Eurostati andmetel 2015. aasta seisuga 26,9 protsendiga silma paistab, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Liisa Aavik.

Ehk tuleneb see sellest, et soolised stereotüübid seostavad naiselikkust ühiskondlikult tegutsemise ja teistest sõltumisega, samas kui maskuliinsust eraldi tegutsemise ja iseseisvusega? Inimesed kipuvadki vastavalt nendele stereotüüpidele tegutsema

Palk kipub olema üks standardküsimusi tööintervjuul. On leitud, et nii naised kui ka mehed ennustavad meestele kõrgemaid palku. Kuna naised küsivad vähem palka, siis nad ka saavad vähem palka. Asi pole mitte selles, et naistel oleks madalam enesekindlus, vaid nad lihtsalt aktsepteerivadki keskmiselt madalamat kompensatsiooni, et mitte rikkuda soolisi norme.

Need, kes aga nõuavad vähem, saavad vähem. Kurb on see, et end uuringute järgi tajutakse end aktiivselt «reklaamivaid» naisi meestega küll võrdselt kompetentsetena, kuid väiksemate sotsiaalsete oskustega.

Naised paistavad sellest teadlikud olevat, sest nad kasutavad tagasihoidlikumaid eneseesitlustaktikaid. Nad võtavad vastu kohe esimese palgapakkumise, et mitte näida liiga nõudlikena. Juhid eelistavadki töötada naistega, kes ei pea intervjuu ajal läbirääkimisi, kuid aktsepteerivad seda käitumist meeste puhul. Kuigi naistel ehk tuleb seetõttu võidelda madalama sotsiaalse kompetentsuse stereotüübiga, siis julge hundi rind on rasvane.

Veel, naised ennustavad endale meestega võrreldes nii kehvemaid õpitulemusi kui ka palka, mis muudab palgavahe eriti keeruliseks probleemiks. Kuid õnneks muutuvad naiste eneseesitlusetaktikad  üha sarnasemaks meeste omadega, vähenevad soorollidega seotud ootused ja võib juhtuda, et uus põlvkond naisi küsib julgelt suuremat palka.