Väikese lapse kõrvalt tööle: vaja läheb tahet, aga ka toimivat tugisüsteemi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Woman Using Laptop
Woman Using Laptop Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Ajalooliselt ja kultuuriliselt on paljudes ühiskondades lapsevanemaks saades naise roll olla koduhoidja ja astuda mõneks ajaks tööelust kõrvale. Tänapäeval on see aga muutumas ja naised soovivad aina enam tööelus osaleda. Eeskujusid on ka meie ühiskonnas palju. Kuidas seda edukalt teha? 

Võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga näeme töötajate ja tuttavate seas aina sagedamini, et emad soovivad pigem kiiremini tööellu tagasi tulla. Pikalt tööst kõrvalolemine võib tähendada mahajäämist professionaalsel tasemel - seda tingivad kiiresti muutuvad programmid või valdkonnatrendid, millega kursis olema peab.

Professionaalsest arengust ehk olulisemgi on eneseteostuse võimalus. Pikalt eemaloldud aja jooksul kaob teinekord eneseusk. Kui naine näeb kõrvalt, et sõbrad-tuttavad liiguvad karjääriredelil kiirelt edasi, võib tekkida ebakindlus enda tuleviku suhtes. See süvendab omakorda hirmu uuesti töölemineku suhtes – kas ma ikka saan kõigega hakkama? Mida pikemalt tööelust kõrval ollakse, seda kauem võtab üldjuhul aega kohanemine. Ühest elurütmist teise üleminek on keeruline.

Juht ei tohi mõelda ainult «üheksast viieni» raamis

Küll veel veidi tagasihoidlikult, kuid siiski, näevad juhid vanema tööellu kaasamises suurt eelist. Tänast tööturul valitsevat tööjõupuudust arvestades on ettevõtted ühel hetkel personalinimekirja vaadates valiku ees – kas kaasata keegi juba välja koolitatud isik või alustada värbamisega ja leida keegi täiesti uus.

Kui valik on langetatud, tasub koos töötajaga läbi mõelda, kuidas lapse kõrvalt töö jätkamist mõlemale poolele sobivalt korraldada. Tänapäevased uudsed tööviisid lubavad töötada kas osaliselt või täielikult kontorist eemalt ja siiski edukalt tööülesandeid täita. Läbi tuleks mõelda, kas töötajal on töö sujuvaks tegemiseks vajalikud vahendid olemas, et kogu energia tehnikaseadetega tegelemisele ei kuluks. Kui töökohustused ei nõua täpselt kellast kellani kohal viibimist või reageerimist, ei ole ju tegelikult oluline, mis kell töö ära tehakse või e-kiri saadetakse.

Ehk kokkuvõttes on tähtis tulemus. Õnneks on Eestis juba mitmeid häid edumeelseid ettevõtteid, kes seda teavad ja oskuslikult ka rakendavad.

Läbimõeldud tugisüsteem kõige aluseks

Kui tööandja on sellise töökorraldusega nõus, siis teine oluline osa sellest võrrandist on toimiv tugisüsteem. See tähendab, et naine on läbi mõelnud, kas ja kes saab last hoida töötegemise ajal. Milline on isa või vanavanemate graafik? Või mis saab siis, kui laps on palavikus, aga töökohustused tähendavad kohtumisi klientidega või lähetust teise riiki. Kõik «aga mis siis, kui…» küsimused on omal kohal ja vajavad enne elumuutust kaalumist ja arutamist lähedastega.

Tugeva tugisüsteemi toimimisel mängib rolli ka isade teadlikkuse kasv. Õnneks näeme aina enam mänguväljakutel või linnatänavatel kärudega jalutavaid isasid, kes on otsustanud kas lühemalt või pikemalt lastega koju jääda. See annab omakorda naisele kindlust oma valikute tegemiseks. Lähedaste toetus lapsekasvatamisel ja karjääriühendamisel hindamatu.

Kellelegi ei tohi vaadata viltu

Uue mõtteviisi valguses aga ei ole mitmeks aastaks koju jäämine midagi, mida alavääristada. Eesti vanemapuhkuse süsteem annab suurepärase võimaluse pühenduda jäägitult lapse kasvatamisele, kuid ühiskonna muutnud mõtteviis soosib üha enam seda, et laps ja töö ei pea üksteist välistama. Olles mõlemat varianti ka ise kasutanud, võib öelda, et mõlemal on omad plussid ja miinused. Kuid kindlasti julgustame proovima ka lapse kõrvalt karjääri jätkamist. Enesedistsipliini ja töötava tugisüsteemi najal on see igati võimalik.

Lapsevanema ootused tööandjale on muutunud – tööandja peab nendega kaasa minema

Kommentaar Kaija Teemägi, Elisa Eesti personalijuht

Maailm muutub nii kiiresti ja naised soovivad enda jaoks elada, leida aega enesearendamiseks. Seetõttu ei nähta enam laste saamist kui takistust karjääri jätkamisel. Oleme Elisas kohandanud end mõlema variandi jaoks. Kui vanemapuhkusele mineja soovib 100protsendiliselt kodus olla, siis see on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Tööandja ei tohiks seda valikut taunida. Kuid aina enam näeme seda, et vanemad soovivad kiiremini tööellu naasta ja osaliselt lapse kasvatamise kõrvalt töötada.

Oluline on, et tööandja ja töötaja omavahel tingimused läbi räägiksid, et mõlema osapoole ootused ja võimalused oleksid selged. Võimalusi on palju – tänu headele tehnilistele lahendustele (näiteks mobiilne internet arvutis, failide jagamise pilveteenus) kodust töötamine, osalise tööajaga kontoris töötegemine või kombinatsioon nendest. Kõik algab soovist ja tahtest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles