Infarktist vähi ja dementsuseni ehk mis juhtub, kui me ei saa piisavalt magada?

FOTO: Erik Reis/PantherMedia / Erik Reis

Kui sa arvad, et üks öö, mil sa magad vaid paar tundi, ei saa ju olla sulle ometi nii kahjulik, siis meil on sulle uudiseid. Ja need uudised pole teps mitte head.

Berkley ülikooli neuroteadlane ja raamatu «Why We Sleep» (tlk miks me magame) autor Matthew Walker selgitab Tech Insiderile, et kui me ei saa piisavalt magada, siis väheneb meie aju võime luua uusi mälestusi. «Sisuliselt lõpetab meie mälu inbox tegutsemise ja sa ei saa mällu uusi mälestusi salvestada,» toob ta võrdluse. «Sissetulevad mälu «e-kirjad» ei jõua kohale ja sul tekib tunne, et sul on justkui amneesia. Sa ei suuda luua uusi mälestusi.»

Samuti on teada, et unepuudus toob ajus kaasa mürgise valgu nimega beetaamüloid tootmise. Tegemist on valguga, mida seostatakse Alzheimeri tõvega. Miks see nii on? «Sügava une ajal hakkab meie ajus tööle «kanalisatsioonisüsteem» ning just sel ajal uhutakse toksiline valk välja,» räägib Walker. «Kui sa aga ei saa piisavalt igal ööl magada, tekib seda Alzheimeriga seostatud valku aina rohkem ja rohkem. Ning mida rohkem seda valku su ajus on, seda suurem on tõenäosus, et hilisemas eas kujuneb sul välja dementsus.»

Mis aga juhtub sinu kehaga? Walkeri sõnul mõjutab unepuudus meie keha mitmel viisil. «On teada, et unepuudus mõjutab meie reproduktiivorganeid. Meestel, kes magavad vaid viis-kuus tundi öö jooksul, on madalam testosteroonitase – võrdne endast kümme aastat vanema mehega. Seega: unepuudus muudab sind viljakuse mõttes kümme aastat vanemaks.»

Samuti on selge, et vähene uni mõjutab meie immuunsüsteemi. «Piisab vaid ühest ööst, mil sa magad neli-viis tundi ja su kehas väheneb vähi vastu võitlevate rakkude hulk 70 protsenti,» ütleb Walker. Niisiis tõuseb risk haigestuda vähki märgatavalt. Asi on nii tõsine, et maailma terviseorganisatsioon WHO on otsustanud lisada igasuguse öötöö vähkitekitavate tegurite nimekirja.

See pole veel kõik. Sügava une faasis alaneb meie vererõhk, seega on hea uni terve südameveresoonkonna aluseks. «Kui sa aga ei saa piisavalt magada, ei saa sa osa sellest loomulikust tsüklist, mis aitab su südameveresoonkonda taastada,» selgitab Walker. «Niisiis tõuseb su vererõhk. Kui sa magad viis tundi või vähem, on sul 200 protsenti suurem tõenäosus fataalseks südamerabanduseks või insuldiks.»

Walker sõnab ka, et kellakeeramine on üks suur eksperiment, mida igal aastal kaks korda 1,6 miljardi inimese peal katsetatakse. Tänu sellele on aga teada, et kevadel, kui me kaotame tunni und, kasvab järgmisel päeval südamerabanduste hulk 24 protsenti.

Kui kaua aga suudab inimene olla ilma magamata, enne kui see hakkab tema aju ja füsioloogiat mõjutama? «Vastus näikse olevat 16 tundi – kui sa oled olnud üleval 16 tundi, on näha vaimse võimekuse langust, langeb ka keha füüsiline võimekus,» ütleb Walker. «Me teame ka, et kui sa oled üleval olnud kauem kui 19 või 20 tundi, on su vaimne võimekus nii piiratud, et sa oled samahästi kui purjus autojuht. Et parandada ärkveloleku kahjusid, vajame me kaheksa tundi und. Ning jah, ärkvelolek on sisuliselt madala taseme ajukahjustus.»

Loe ka neid

Tagasi üles