Üheks suurimaks tüliõunaks paarisuhtes on muidugimõista raha. Selle ümber lähevad arutelud eriti tuliseks pärast kokku kolimist. Teatud mõttes on rahaasjad üksi olles kergemini hallatavad: ise teenin, ise kulutan, iseenda eest vastutan.
7 finantsviga, mida paarikesed teevad
16. veebruar 2018, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisest küljest, oma armastatuga koos elades vähenevad üksikisikutasandil mitmed igapäevakulud (toit, kommunaalid jms). Nii pragmaatilise eesmärgiga alustavad ilmselt vähesed tõsist suhet. Kui aga vaadata inimesi meie ümber, siis sellele ja paljudele teistele praktilistele, raha puudutavatele küsimustele ei mõelda suhtes olles seni, kuni need hakkavad tekitama probleeme.
Laenukool teab omast kogemusest loetleda seitse paarikeste finantsviga, mille hävitav mõju võib ulatuda rahakotist kaugemale, kui neid õigeaegselt ei lahendata.
1. Tehakse liiga kalleid kingitusi.
Suure armastuse ja mõnikord ka ebakindluse ajel tehakse tihti oma armastatule sünnipäeva, aastapäeva, jõulude või muu tähtsündmuse puhul kinke, mis mitte ainult ei raba kingisaajat jalust, vaid ka kinkija pangakontot kõrist. Jah, mõni kingitus võib olla kallim kui teine, kuid kui iga tähelepanuavaldus nõuab sult suurema summa, siis tuleks sellisele elukorraldusele kriitiliselt otsa vaadata. Kas poleks parem kokku leppida mõistlikuma eelarvega kingipoliitika ja panustada ülejäänud summadega ühise kodu sisustamisse või unistuse täitmisele?
2. Ei panda kohustusi ja õigusi paika.
Kui suhte alguses on rahateemad veel tabu, siis suhte arenedes tuleks hakata kokku leppima, kes kannab mis kulud ning mis kellelegi kuulub. Lahkuminek pole ainus aspekt, mis sinu ja pere rahalist toimetulekut mõjutab. Üks pool võib kaotada töö, pikemaks ajaks haigestuda, õnnetusse sattuda või lausa surra. Raskete olude ilmnemisel annavad valusasti tunda ka kõik need kokku leppimata teemad nagu kelle oma on elukoht, auto ja muu vara ning kes millises mahus vastutab finantskohustuste eest. Lähtuge oma võimalustest ja vajadustest ning määratlege oma vastutusalad. Võtke seda arutelu kui ühte olulist osa teineteise eest hoolitsemisel. Sa ei soovi ju, et armastatu jääks raskustesse, kui sinuga peaks midagi juhtuma.
3. Rahad pannakse kokku.
Päris palju on paarikesi, kes panevad kogu teenitud raha ühele kontole kokku. Mõnikord on selleks loodud eraldi konto, teine kord on see ühe inimese nimel. Nii või teisiti pole see hea mõte. Jätame korraks kõrvale võimalikud lahkuminekud ja pettused ning vaatame tulevikku pakilisemate teemade nurga alt. Mis saab siis, kui emb-kumb teeb makseid sooritades suure vea? Aga siis, kui keegi kolmas isik pääseb kontole ligi? Kui konto on ühe inimese nimel ja tema tasub sellelt kõik pere kulutused, siis on tal oma nimele laenu võtta tulevikus oluliselt raskem. Nii või teisiti seab 100-protsendiliselt ühine rahakott ohtu mõlema osapoole finantsvabaduse, mis on eriti ohtlik hädaolukordades.
4. Ei arutata laenusid läbi.
Suhet alustades võib ühel või mõlemal olla laene varasemast ajast. Olgu selleks mobiili järelmaks või eluasemelaen, ühist elu alustades soovitame mõlema finantskohustused üle vaadata pilguga, kuidas need mõjutavad pere eelarvet nii lühikeses kui pikemas perspektiivis. Eriti oluline on see teadmine siis, kui plaanitakse võtta laenu ühise auto või kodu ostmiseks. Laenuotsus tuleb langetada kaalutletult ja oma võimalusi silmas pidades ning hetkel eksisteerivad laenud mõjutavad seda otsust oluliselt. Sama tõsiselt tuleb suhtuda ka ühisesse laenuvõtmisse. Kuigi armastus võib olla praegu suur, tehke kindluse mõttes ametlik dokument, kelle laenuga on tegemist ja kes vastutab selle tasumise eest.
5. Kritiseeritakse üksteise kulutamist.
Kõik me kulutame, kes targemalt, kes hooletumalt. Teise inimese tarbimisharjumuste kritiseerimine tekitab rohkem probleeme kui lahendusi. Lahenduseks oleks hoopis ühiste eesmärkide ning kummagi rolli nendes paika panemine ehk siis pere eelarve koostamine. Kui olete välja arvutanud summa, mis kulub igakuiselt pere hetke- ja ka tulevikuvajaduste katmiseks, võiks kummalegi suhtepoolele jääda summa, mida oma parema äranägemise järgi kasutada.
6. Hoitakse rahaasju saladuses.
Iga kohvitopsi või püksipaari ostu vaevalt teisele poolele ette kantakse, kuid probleemid algavad siis, kui ilma paarilise teadmata tehakse mõni suurem väljaminek või võetakse laenu. Teatud juhtudel võib murekohaks olla ka lisasissetulekuallikad. Igas suhtes ja peres on oma viis, kuidas rahaasju korraldatakse, aga kui keegi hakkab oma sissetulekute ja väljaminekute osas salatsema, võib sellest tekkida tõsine usalduskriis. Hullematel juhtudel võib teine pool sattuda paratamatusse olukorda, kus tal tuleb vastamisi olla võõraste kuludega.
7. Puudub tagavaraplaan.
Suhtes olles ja koos elades tekib sümbioos, mis võib olla üheaegselt nii positiivne kui negatiivne. Positiivne külg on see, et tänu mitmele sissetulekuallikale on kulud jagatud ja pere rahaline seis kindlam. Teisest küljest tekib sõltuvus üksteisest, mis võib muutuda miinuseks, kui paar pole paika pannud tagavaraplaani. Näiteks, mis saab siis, kui külmkapp või auto läheb rikki? Kas sellisteks hädaolukordadeks on raha kõrvale pandud? Või millest elab pere siis, kui üks peaks töö kaotama? Kas oleks mõttekas kuhugi investeerida või muretseda muu passiivne sissetulekuallikas?
Kõik need seitse küsimust on olulised terve suhte kui ka jätkusuutliku pere eelarve tagamisel. Seega ühildage meeldiv olulisega ning arutage rooside ja kommide kõrval oma suhte finantstulevikku.